Jaanuari lõpus esitas eraisik Tallinna halduskohtule kaebuse, millega palus muu hulgas tuvastada tema õigus foto-, heli- ja videosalvestada politsei- ja piirivalveameti (PPA) hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast ruumist.

Kohus märkis politsei- ja piirivalveametile saadetud kirjas, et neile jääb praegu täiesti selgusetuks, millised õiguslikul alusel kehtib PPA arvates avalikust ruumist PPA hoonete ja territooriumi fotografeerimise, heli ja video salvestamise keeld.

Kohtu sõnul on PPA-l, täpsemalt PPA peadirektoril õigus kehtestada reeglid, mis kehtivad PPA kasutuses olevas hoones ja selle territooriumil, mitte aga sellest väljaspool avalikus ruumis. 

"Asutusesiseseks kasutamiseks antud aktiga ei ole sellist keeldu võimalik kehtestada. Veelgi enam ei ole võimalik kedagi sellise väidetava keelu rikkumise eest karistada. Selline keeld saaks tuleneda üksnes seadusest või määrusest või üldkorraldusest, mis on avalikustatud seaduses sätestatud korras," märkis halduskohus.

Kohus lisas, et see ei tähenda, et PPA ei võiks selliseid isikuid, kes tegelevad  PPA hoone ja territooriumi fotografeerimise, heli ja video salvestamisega, näiteks kontrollida, lähtudes korrakaitseseadusest ning selgitada välja tegevuse eesmärke. "Küll aga ei nähtu hetkel kohtule, et PPA saaks sellise tegevuse üleüldiselt keelata või veelgi enam – selle eest isikuid karistada," märkis halduskohus.

Kohus palus PPA-l asja selgitada. PPA vastas kohtule veebruari keskel, et PPA hooned on riigikaitseobjektid ning et valvatavatel objektidel meetmete kehtestamisel lähtutakse riigikaitseseadusest ja valitsuse kahest määrusest ning politsei- ja piirivalve seadusest. Lisaks arvestatakse avaliku teabe seadusega.

PPA-d esindav jurist Irina Punko märkis kohtule saadetud kirjas, et kui hoone, taristu või isikute jäädvustamisega võidakse ohustada objekti või isikuid, võidakse sellise riski ennetamiseks ja maandamiseks kehtestada objekti turvaplaanis või sisekorras eraldi reegel või nõue.

Punko lisas, et keeld pildistada või salvestada PPA hooneid avalikust ruumist ei ole kogu aeg kehtinud. "Julgeolekuolukord Eestis ja maailmas on viimastel aastatel oluliselt muutunud ning traditsioonilised ja niinimetatud rahuaja meetodid erinevate ohtude ennetamiseks või tõkestamiseks ei ole enam nii tõhusad," ütles ta.

Punko lisas, et PPA pöörab tähelepanu, et ka erahuvis, näiteks turisti poolt tehtud salvestisi võidakse kasutada andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. "Seetõttu võidakse kellegi tegevust või hobi, mis iseenesest on õiguspärane ja lubatud, kasutada vaenutegevuse eesmärgil, kuna see lihtsustab objekti vastu suunatud tegevuste planeerimist," märkis ta.

Punko ütles, et sellised meetmed võivad esmapilgul tunduda avalikkusele ebaproportsionaalsed, kuid on siiski mõeldud objekti kahjustamise ärahoidmiseks ning turvalisuse ja isikute õiguste tagamiseks.

PPA: meil on õigus küsida, mis eesmärgil hoonet pildistatakse või filmitakse

PPA-st öeldi, et kuna kohus ei ole veel otsustanud kaebuse menetlusse võtmist, siis konkreetset juhtumit kommenteerida ei saa.

PPA füüsilise turbe teenuse juhtivametnik Jaak Luksepp ütles ERR-ile, et igale PPA valvatavale hoonele tehakse riskide hindamiseks ohuhinnang, mille alusel määratakse vajalikud turvameetmed, mis hõlmavad muu hulgas objekti valvamise viisi ja meetodeid, turvasüsteemide ja valvekaamerate kasutamist ning turvataktikaid.

Luksepa sõnul valvatakse pidevalt kõiki oma hooneid ja kui märgatakse ümberringi kahtlast tegevust, siis reageeritakse operatiivselt. Et inimesed hooneid ei pildistaks ega filmiks, ollakse valvatavatele hoonetele paigaldanud ka vastavad sildid.

"Selle soovituse eesmärk on, et pildi- või videomaterjal ei satuks halbade kavatsustega inimeste kätesse. Näiteks võivad fotod aidata kaasa objektivastase ründe planeerimisele," ütles Luksepp.

Luksepp ütles, et kui inimene siiski soovib PPA valvatavaid hooneid pildistada, on politseil korrakaitseseadusest tulenevalt õigus ohu ennetamiseks inimeselt küsida, mis eesmärgil ta hooneid filmib või pildistab.

"Kui inimesel ei ole pahatahtlikke kavatsusi, võibki olukord piirduda inimese küsitlemise ja tema informeerimisega, et fotosid ei ole hea avalikustada, kuna see võib tekitada ohuolukordi, näiteks aidata kaasa objektivastase ründe planeerimisele. Kindlasti peab inimene arvestama ka kehtivate andmekaitse reeglitega. Kui aga selgub, et inimesel on foto- või videomaterjaliga pahatahtlikud plaanid, siis tegeleme olukorraga juba juhtumipõhiselt edasi. Näiteks on ka kaitsepolitseiamet välja toonud, et kaitseväe rajatistest piltide saatmine agressorriikidele on karistatav," kirjeldas Luksepp.