Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus otsustas teisipäeva õhtul, et ei blokeeri põhiseaduse muutmist ka juhul, kui sellega võetakse 2029. aastaks valimisõigus halli passiga inimestelt. Inimese sisemaailm on ikka huvitav. Mis hetkel teie hakkasite uskuma, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt tuleks hääleõigus põhiseadust muutes ära võtta?

Seal ei ole küsimus usus. Kui sotsiaaldemokraadid saaks seda protsessi teha, siis me püüaks seda teha nii, et need inimesed, kes on südames Eestiga, Eestiga seotud, positiivselt Eestisse suhtuvad, siis nemad oleks ka Eestiga seotud läbi valimiste ja need, kellel on teistsugune arvamus või on kahevahel või vaatavad Putini poole, siis neil ei oleks võimalik valimistel hääletada.

Me neid ettepanekuid ju tegime erinevaid, need parlamendis toetust ei leidnud.
Aga kuna on selge, et seal on teatud inimesi, kellel hääleõigust ei pea olema, siis lõppkokkuvõttes me oleme sellel hetkel, kui me otsuse tegime, järjepidevalt ka seda toetanud, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõigus ära võtta.

Ma proovingi sellele järjepidevuse, millele te rõhute, sõrme peale panna. Ma lihtsalt meenutan, et kuni möödunud aasta novembrini seisid sotsiaaldemokraadid selle eest, et põhiseadust ei muudetaks. Siis 5. novembril kogunes koalitsiooninõukogu, te andsite Eesti 200-le ja Reformierakonnale nõusoleku, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt võib hääleõiguse ära võtta ja põhiseadust võib kiirkorras muuta. Päev hiljem arutas seda ka sotside juhatus.

Ma loen teie tsitaadi tollest ajast ette. "Me oleme endiselt seisukohal, et põhiseadust vahetult enne valimisi muutma minna ning kohalikus elus kaasarääkimise õigust elanikelt nende kodakondsuse põhjal ära võtta ei ole parim lahendus. Peame aga mõistma, et kui sotsiaaldemokraadid jääksid põhiseaduse muutmise protsessis kõrvaltvaatajaks, võetakse valimisõigus ära ka ligi 60 000-lt nii-öelda halli passi omanikult, kelle ainus koduriik on Eesti."

Mina sain toona aru, et sotsid tulid koalitsioonipartneritele pika hambaga vastu, ehkki oleks ise Vene ja Valgevene kodanikele hääleõiguse alles jätnud. Et sotsid tulid vastu selle jaoks, et siis suuremat halba ära hoida. Mäletan ma valesti?

Natuke mäletate. Me ei ole kunagi seda meelt olnud, et kõigil peaks olema
võimalus valimistel osaleda.

Mis ajast see kunagi pihta hakkab?

See on 30 aastat. Loogika on ikka selles, et kui sa Eesti vastu tegutsed ja ei ole eestimeelne, siis sa ei peakski saama valida. Seal me oleme ju olnud olnud kogu aeg sellel seisukohal. Mure on selles, et ülejäänud parlamendi koosseisule meie esitatud ettepanekud ei sobinud.

Kas see oli see meelsuskontrolli ettepanek?

Ei olnud meelsuskontrolli ettepanek. See oli lojaalsuse kinnitamine Eesti vabariigile ja Eesti põhiseaduse täitmine. Näiteks, kui sa soovid Eesti kodakondsust, siis sa pead täpselt samasugust protsessi järgima. Seda ei saa kuidagi meelsuskontrolliks nimetada. Aga meil see seisukoht on kogu aeg olnud, lihtsalt mure on selles, et need inimesed kõik ei ole ühesugused ja passi järgi ning rahvuse järgi ei ole võimalik hinnata kõigi inimeste meelsust. Seda seisukohta me jagame, aga poliitiline reaalsus on ju teistsugune.

Lõppkokkuvõttes, kui sotsiaaldemokraadid on ainukesed parlamendis, kes ütlevad, et me võiks ikka julgeolekuohtu mööda liikuda, mitte mööda inimese kodakondsust või kodakondsusetust, siis me ju saame ise ka aru, et lõppkokkuvõttes see kuhugi ei vii, kui keegi sellega kaasa ei tule. Aga midagi lõpuks tegema peab, see on ka selge. Ja ka eilse juhatuse otsus oli ju ka sellest kantud, et me saame aru, et kui põhiseaduse muudatus praegu läbi kukub, ega siis see teema ju kuhugi kao.

Mis siis juhtub, kui see läbi kukub?

Ta algatatakse kohe riigikogus uuesti. Sealhulgas halli passi omanikele nendel valimistel ei oleks, aga edaspidi täpselt samamoodi võetakse ära. Ja mure oleks lihtsalt selles, et kolm aastat ühiskonda polariseeritaks Isamaa ja Reformierakonna poolt samamoodi edasi. Ka sellel on väga oluline kaal ja mõju Eesti julgeolekule, ühtsusele ja sellele, kuidas erinevad inimesed Eestis ennast tunnevad.

Teisipäeval pärast juhatuse koosolekut ütlesite, et te ei blokeeri sellist põhiseaduse muutmist, mis võtab 2029. aastaks ära halli passiga inimeste valimisõiguse. Nende ainus koduriik on Eesti, nagu te ütlesite.

Ja jätkuvalt ütlen seda, mis ma ka eile ütlesin, et me hääletame kindlasti vastu neile muudatusettepanekutele, mis on esitatud. Me saame aru, et suure tõenäosusega need muudatusettepanekud lähevad siiski läbi ja me tõesti toetame siis ka kiireloomulist põhiseaduse muutmist ehk siis
põhiseaduse muudatus suure tõenäosusega täna saab siis ka parlamendi poolt otsustatud.

Kuni möödunud aasta novembrini olid sotsid seda meelt, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt ei tohiks hääleõigust kiirkorras põhiseadust muutes ära võtta. Te ütlesite toona, et see seisukoha muutmine oli kompromiss. Nüüd te ütlete, et teete veel ühe kompromissi selle jaoks, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt ikkagi võetaks kiirkorras hääleõigus ära põhiseadust muutes. Te seate toonase kompromissi oma põhiseisukohaks ja teete selle nimel kompromissi. Valija ei saa aru, mis on sotside seisukoht, mis on kompromiss ja kas see laieneb ka kogu ülejäänud sotside valimisplatvormile.

Vaadake, meid ju valitsusest välja arvati selle põhjusega, et valitsus pidi vasakpoolset poliitikat tegema. Ehk siis te saate aru, et need kompromissid olid ilmselgelt siis paremerakondade jaoks sellised, kuskohas sotsiaaldemokraatidel oli seisukoht ja paremerakonnad pidid sellega arvestama. Kindlasti ei saa seda öelda, et me kuidagi kergekäeliselt oleks midagi muutnud. Kui me räägime nüüd sellest debatist, siis sotsiaaldemokraadid olid ainukesed, kes soovisid, et leiame ühiskonnas palju mõistlikuma tasakaalu – proovime neid inimesi mitte Eestist eemale lükata, kes positiivselt suhtuvad Eestisse, kes südamega on siin ja neid on uuringute järgi. Meil ju ei ole mõtet neis tekitada trotsi. Lõpuks neist saavad ka need, kes alluvad väga kergesti Venemaa mõjutustegevusele.

Ja nüüd te seda kõike teete, et teha siis kompromissile kompromiss.

Ongi väga raske, kui sa oled üksi ja proovid seda kõige mõistlikumat osa leida. Sest ka need inimesed, kelle sõna ühiskonnas maksab, kes on erinevate
institutsioonide eesotsas, kes arvasid samamoodi nagu sotsiaaldemokraadid ja kuluaarides seda rääkisid, jätsid kasutamata võimaluse avalikult oma arvamust välja öelda. Need inimesed teavad ja ma arvan, et te ise ka suudate välja mõelda, kes need võiks kõik olla.

Te mõtlete julgeolekuasutuste juhte?

Ei, minu ülesanne ei ole siin näpuga näidata, ma lihtsalt iseloomustan seda olukorda. Lõppkokkuvõttes ei ole ka Eestile kasuks see... Me ju kalkuleerisime, mis olukorras me oleme, mis on Eesti huvid, kuidas ühiskond käitub jne.

...kuidas reiting liigub?

Sotsiaaldemokraatide reitingut see suure tõenäosusega ei mõjuta.

Kui te oleksite blokkima läinud, koos Keskerakonnaga blokeerinud
põhiseaduse muutmise, milleks hääled koos olid, kas siis oleks mõjutanud?

Ma arvan, et ka siis mitte, sellepärast et meie seisukoht ei tule kellelegi üllatusena. Kuna see debatt on juba pikka aega käinud, siis ta on ju inimestele teada. See reitingu küsimus siin ei ole määrav. Pigem on reitingu küsimus tähtis Reformierakonnale. Sest meil oli kokkulepe olemas, kuidas me võiksime teha. Lõppkokkuvõttes on Isamaa seda mängu väga hästi mänginud. Kristen Michali jalg värises jälle väga kõvasti, et ta siin järele andis. Ma arvan, et see oligi reitingu loogika küsimus, kuidas Reformierakond välja näeb. Aga see selleks. Suure tõenäosusega täna seda põhiseadust muudetakse.

Te ütlesite, et kui sotsid oleks oma seisukoha juurde jäänud, siis see ei oleks kedagi üllatanud. Mis te arvate, kas see, et sotsid murdusid, kedagi üllatab?

Aga ärge öelge, et murdusid.

Mis ma ütlen siis? Sotsidel jalg värises, sotsid taganesid seisukohast?

Jaa, te võite seda täpselt niimoodi nimetada. Lõppkokkuvõttes see juhatuse koosolek eile oli koos fraktsiooniga, sellel koosolekul osalesid mitmed inimesed,
nende hulgas näiteks Marju Lauristin, Liia Hänni. See oli suhteliselt üksmeelne. Mitte selles mõttes, et oleks väga suur arvamus olnud, et kuidagi oleks inimeste
arvamus muutunud, et jah, nüüd me peame halli passi omanikelt hääleõiguse kohe ära võtma, vaid sellepärast, et selles samas arutelus oli küsimus, mis juhtub Eesti ühiskonnaga tulevikus, kui see läbi kukub. Kuidas seda ühiskonda polariseeritakse, mismoodi neid inimesi veel rohkem alandatakse teiste erakondade poolt, kuidas see mõjutab julgeolekut, kui need inimesed pettuvad järjest rohkem Eesti ühiskonnas, Eesti riigis ja kui kerge saak nad on siis Venemaa mõjutustegevusele. Ka seda me arutasime päris tugevalt. Ta ei olnud nii väga poliitiline või erakonnakeskne arutelu.

Kas Marju Lauristin ja teised toetasid põhiseaduse muutmist?

Nad esitasid argumente, mis ütlesid, et ei ole ka mõtet seda põhja lasta.

Te nägite, et kui põhiseaduse muutmine läbi kukub ja seda tehakse läbi kahe koosseisu, siis tekib mure sellega, et see teema on ühiskonnas üleval, ühiskond lõhestub ja nendele inimestele kuidagi tehakse ka edaspidi moraalselt liiga. Aga kuidas mõjutab julgeolekut see, kui see põhiseaduse muutmine nüüd läbi läheb?

Sellel on ka kindlasti mõju. Eile ka päris mitmed inimesed küsisid, et noh, sotsiaaldemokraadid. Nüüd teie pärast, et kuidas teie siis nüüd niimoodi... Vabandust. Me oleme siin ainuke tugisammas olnud ja öelnud, et siin on teatud teised loogikad ka. Seda küsimust tegelikult peaks küsima Reformierakonna ja Isamaa käest, aga ma vastan nende eest. Seal on julgeolekumõju. Alati erinevaid mõjusid tuleb kõrvutada.

Üks on see, et kui sa saad kohalikel valimistel hääletada. Hääletada saab loomulikult Eesti kodanik, mitte siis mõne teise riigi kodanik. See kohalike valimiste läbiv mõju näiteks presidendivalimistele on peaaegu olematu. Presidendi valimiskogus on umbes 200 inimest, umbes seitse saadikut saaks siis need inimesed oma hääletamisega saata sinna. Nad ei saa isegi ühtegi kandidaati üles panna, nad saavad umbes Reformierakonna, Isamaa või sotside poolt tõstatatud kandidaati toetada. Seal seda julgeolekumõju sellisena ei ole. Küll aga julgeolekumõju võib avalduda siis, kui see inimene seotakse Eestist lahti. Siis ta ei ole ju enam Eesti küljes. Siis on küsimus, kelle poole ta vaatama hakkab ja see on julgeolekumõju. Julgeolekumõju on sellel hetkel, kui on raske ja keeruline olukord ja kuidas see inimene end tunneb sellel hetkel. Kas ta hakkab siis märgistama nende hoonete katuseid, kuhu tuleks mingisugune pomm kukutada või kas ta on see, kes käib pildistamas mingeid objekte või mingite inimeste tegevusi. See on see julgeolekumõju ja see on meie mure kogu aeg olnud. Ma arvan, et see risk ka tuleb ja me oleme selle eest hoiatanud.

Teistpidi me saame aru, et kui neid inimesi järgmised kolm aastat täpselt samamoodi alavääristatakse, öeldakse, et nad ei ole need õiged inimesed, kes siin peaksid olema, siis sellel võib palju kiiremini selline mõju tulla. Ta ongi väga keeruline olukorra hindamise koht.

Intervjuu toimus enne põhiseaduse muutmise hääletust riigikogus!