Euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seadus sätestab kohustuse, et kõik ettevõtted ja asutused peavad vastu võtma kuni 50 euromünti ühe tehingu kohta korraga ja pangatähti ilma piiranguta, kui poolte vahel pole teistsugust kokkulepet. Selle nõude täitmisel hoiab silma peal tarbijakaitseamet.

Euroopa Liidus kehtib Euroopa Komisjoni soovitus, mille järgi tuleb euro pangatähti ja münte üldjuhul jaekaubandustehingutes maksevahendina vastu võtta.

"Nende vastuvõtmisest keeldumine peaks olema võimalik üksnes põhjendatud juhtudel, lähtuvalt heausksuse põhimõttest, näiteks kui jaemüüjal ei ole vahetusraha," ütles Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist Hanna Jürgenson.

Samas ei ole sularahaga võimalik ka isegi kõigis riigiasutustes maksta. Üheks selliseks näiteks on maksu- ja tolliamet (MTA).

Nimelt saab riiklikke makse ja muid seadustega paika pandud rahalisi kohustusi tasuda MTA arvelduskontole ning samamoodi saab tasuda kohtute või prokuratuuri määratud rahalisi karistusi, rahatrahve, sundraha ja menetluskulusid.

"Makse ja riiginõudeid on mugav tasuda maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA. Tasuda saab pangalingiga või krediitkaardiga. Pangalingiga saavad maksta SEB panga, Swedbanki, Luminor Banki, LHV panga ja Coop panga kliendid," loetles maksuameti meediasuhete spetsialist Andri Küüts.

Ta lias, et MTA teenindusportaalides saab makse ja riiginõudeid tasuda ka kaardiga makseterminalis.

Sularahas saab maksuametile tasuda ainult piiritollipunktides kolmandate riikidega, kuid sularahas vastuvõetava sissemakse piirsumma on seal 10 000 eurot.

Ka transpordiametis enamike maksete tegemiseks sularaha kasutada ei saa. Erandiks on ainult kuni kümneeurosed riigilõivud. Sisuliselt tähendab see, et suurt osa riigilõivudest sularahas tasuda ei saa, sest kuni kümne euro piiresse jääva riigilõivuga teenuseid on transpordiametis vaid üksikuid.   

Transpordiameti liiklusteenistuse direktor Joel Jesse ütles, et suuremate maksete korral paluvad nad klientidel pangakaarti või -ülekannet kasutada ning põhjuseks on riigilõivuseaduse, kliimaministeeriumi raamatupidamise sise-eeskirja ja transpordiameti sularaha käitlemise korra sätted.

Eesti Pank: põhjendatud juhtudel saab sularahamakseid piirata

Eesti Panga kinnitusel on sularahamaksetele lisanõuete kehtestamine lubatud eelkõige rahapesu ja näiteks maksudest hoidumise või muude kuritarvitamise vältimiseks ning selleks võib põhjendatud juhtudel näha ette ka sularahamakseid otseselt piiravaid reegleid.

"Euroopa Nõukogu määrus 974/98 euro kasutuselevõtu kohta lubab liikmesriigil kehtestada piiranguid euro pangatähtede ja müntide maksete suhtes, kui need on kehtestatud üldistel põhjustel, ei ole vastuolus euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi seisundiga ning rahaliste võlgade tasumiseks on olemas muid seaduslikke võimalusi," selgitas Hanna Jürgenson.

Ta lisas, et Eesti riik on sellele sättele tuginedes kehtestanud mitmeid sularahas tehingute tegemise piiranguid ja nii näiteks ongi riigilõivu võtja kohustatud riigilõivu tasujalt vastu võtma vaid kümmet eurot sularahas, nagu ka transpordiamet seda teeb.

On aga ka valdkondi, kus sularahas tasumine on täiesti välistatud, nagu alkoholi import, hulgimüük ja eksport – sellisel puhul näeb alkoholiseadus ainsa võimalusena ette sularahata arvelduse.

Seadused ei takista ka pangal tegutseda sularahateenuseid pakkumata. Jürgenson ütles, et kui pank on otsustanud, et ei paku klientidele näiteks müntide ja kupüüride arveldusarvele kandmise, pangatähtede vahetamise või muid võimalusi, siis see on lubatud ja klient saab ise valida, millise panga kliendiks ta seda arvestades saada tahab.

"Küll aga peab klient saama tasuda pangateenuse eest sularahas pangale. Ehk siis sularahateenuse osutamise kohustust pangal pole, aga kui pank on otsustanud teatud teenust pakkuda, siis on kliendil õigus tasuda selle teenuse eest sularahas," rõhutas Jürgenson.