Advokaat Aku Sorainen pani kokku mahuka paketi relvaseaduse muudatusi, vesteldes ligi saja inimesega ning osaledes siseministeeriumi kaasamiskoosolekutel.

"Eesti riigikaitse läheb mulle väga korda," ütles Soome reservlipnik Aku Sorainen. "Tänasel päeval on meil natukene keeruline olukord ja me ei ole aru saanud, mida tähendab laiapindne riigikaitse Eestis."

Soraineni sõnul on kaitsetahte tekitamise kõige põhilisem oskus.

Kui Eestis on Soraineni sõnul seni relvaomamist käsitletud kui võimalikku riski siseturvalisusele, siis Soomes on see osa riigikaitsest. Nii on Soomes saja inimese seas 11 relvaomaniiku, Eestis vaid kaks, lasketiire on seal kaks korda enam ja Ukraina sõja puhkedes otsustas Soome suurendada lasketiirude arvu poole võrra.

Soraineni sõnul ei ole Eesti üle pingutanud relvaomanike kontrollimisel, murekohad on mujal. "Minu meelest üle on pingutatud selles, kuidas võimaldada inimestel harrastada laskmist, mitu relva tohib inimesel olla kodus, kui ta on juba kontrollitud – seal on selge üle pingutamine," lausus ta.

Turvaettevõtja Jaanus Rahumägi sõnul tuleks relvaseadust uuendades arvestada tänase reaalsusega, kus Eesti naabriks on sõdiv riik.

"Riik peab usaldama oma rahvast sellega, et on võimalik relvi osta lihtsamalt kui täna, ja kasutada neid siis harjutamiseks, et need oleks kodus olemas, kui neid vaja peaks minema. Kasvõi sõjaolukorras," ütles Rahumägi.

Rahumäe sõnul tuleks oluliselt vähendada relvaloaga seonduvat bürokraatiat ning ta peab ülekohtuseks olukorda, kus igati seadusekuulekalt kodanikult võetakse bürokraatliku nüansi vastu eksides relvaluba ära.

"Tuleb anda politseile juurde kaalutlusõigust, ja tuleb leida sinna inimesed, kes on võimelised aru saama ühiskonna toimimisest ja miks on vaja mõnikord kaalutleda täpsemalt, kas on mõistlik ühel või teisel inimesel relvaluba ära võtta," sõnas Rahumägi.

Siseministeerium tunnistab ka ise, et relvaseadus on ajale jalgu jäänud ja praegu kaalutakse relvaloa pikendamise protsessi muutmist vähem koormavaks.

"Kindlasti mingisugused reeglid jäävad, kindlasti jäävad ka tähtajad, aga kas täpselt selliselt nagu nad täna on, või näiteks kaaluda pigem nagu täna on, relvaloa kui õiguse kehtestamisele, et kui füüsiline dokument aegub, siis õigus koheselt ei aegu," ütles siseministeeriumi korrakaitse nõunik Riita Proosa.

Seni vaid reservohvitseridel ja kaitseliitlastel olevat riigikaitselise märgendi taotlemise õigust on kavas laiendada.

"See märge annab õiguse omada pikki salvesid, suure mahutavusega, mida tavainimesele ei ole lubatud näiteks. Ehk sa saad harjutada pika relvaga, rohkem laskemoona ühe laadimisega," ütles Proosa.

Relvaseaduse väljatöötamise kavatsus peaks valmima suve lõpuks.