Tartus hariduslike erivajadustega lastele õpet pakkuvast Herbert Masingu koolist on mitu õpetajat pöördunud linna usaldusisiku poole seoses kooli töökultuuri probleemidega.

Nii linn kui ka haridus- ja teadusministeerium ütlevad kogutud informatsiooni ja järelevalve põhjal, et koolis on probleeme nii dokumentatsiooniga kui ka personali puudutavates küsimustes.

"Meile tõesti on teada mõned juhtumid, kus kooli suhtluskultuur on selline, mida me ei saa heaks kiita. Ma ei saa ühtegi kaasust kommenteerida, sinna on segatud inimesed, isikuandmed. Kõik viitab sellele, et kool vajab juhtimiskultuuris, kommunikatsioonis süsteemsemat lähenemist. Seal on rollisegadust, on vanast ajast jäänud tavasid ja viise, kuidas asju aeti," selgitas Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski.

"Järelevalves põhilised järeldused, mida me tuvastasime, on see, et kooli õppekava vajab muutmist ja kooskõlla viimist riiklike õppekavadega. Koolil ei olnud järelevalve ajal kehtivat arengukava ning ka sisehindamist ei olnud läbi viidud kooli kehtiva sisehindamise korra alusel," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi järelevalve valdkonna juht Elen Ruus.

Samuti tuvastas järelevalve, et ka tugimeetmeid rakendatakse kohati viisil, mis ei ole kooskõlas õigusaktidega. Lisaks on vaja suurendada eripedagoogi, logopeedi ja psühholoogi teenuse mahtu ning vaadata üle personali vastavus kvalifikatsiooninõuetele.

"Me leidsime, et nõutav kvalifikatsioon oli 53 protsendil töötajatest. Kindlasti see on võib-olla väljakutse, et leida kvalifitseeritud õpetajaid ja tugispetsialiste, aga see ei ole ka võimatu. Esiteks on hästi oluline toetada juba olemasolevaid töötajaid, kellel on vastavad eeldused olemas. Kuulutada konkursse ning ikkagi püüda järjepidevalt leida neid, muuta oma koolis töötamine ahvatlevaks," ütles Ruus.

Nii kool kui ka koolipidaja Tartu linn peavad nüüd asuma ettekirjutusi täitma.

"Me pingutame selle nimel, et leida sinna kooli rohkem kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid, saades aru, et eesmärk 100 protsenti ei ole võimalik, võttes arvesse ka selle kooli eripära. Me näeme, et on vaja muutuseid juhtimises. Ennekõike me ootame nüüd koolijuhilt konkreetseid ettepanekuid, kuidas ta seda olukorda edasi lahendab," sõnas Kaplinski.

"Me korrastame oma dokumentatsiooni. Selleks on meil aega mõne dokumendi puhul kuu aega, mõne puhul rohkem. Nendega, kellel õpetajakutse puudub, me teeme intervjuud ja pakume toetust selle protsessi sees olemisel. Muu hulgas oleme juhtkonnas arutanud ka rahalist toetust õpetajakutse saavutamiseks. Eelmisel aastal juba oli meie poolt ettepanek kaasata kooli meeskonda ka personalispetsialist, selle koha pealt me näeme kindlasti arenemisvõimalust. Me suudame keskenduda paremini meie töötajate rõõmudele, muredele, kvalifikatsioonidele, kui siin oleks abi juhtkonnal," loetles Herbert Masingu kooli direktor Huko Laanoja ees seisvaid samme.