Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 3. aprillil kell 20.25:

- Zelenski: Ukraina punased jooned on alade loovutamine ja armee vähendamine;

- Taani teatas 875 miljoni euro suurusest abipaketist Ukrainale;

- Zelenski: Vene terrori peatamiseks on vaja rahvusvahelist survet;

- Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 191 lahingut;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit.

Zelenski: Ukraina punased jooned on alade loovutamine ja armee vähendamine

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas, et eelseisvatel sõja lõpetamise kõnelustel ei tunnusta Ukraina Venemaa poolt okupeeritud alasid ega nõustu ka oma armee suuruse vähendamisega.

Zelenski rääkis Tšernihivi oblasti territoriaalkogukondade juhtidega, vahendab Ukrinform.

"Meie jaoks on prioriteet meie tugev armee," sõnas Zelenski. "Seetõttu on see (meie jaoks) punane joon – meie armee suurust ei vähendata. Ausalt öeldes teeme kõik, et armee jääks arvuliselt samasse olukorda, mis praegu. Suur armee, mis on kolm korda suurem kui (oli) sõja alguses."

Ta rõhutas ka, et Ukraina kindel seisukoht tulevastel rahukõnelustel on Venemaa poolt okupeeritud alade mittetunnustamine. "Need on Ukraina alad, see on meie jaoks üks olulisemaid punaseid jooni. Igal juhul on need ajutiselt okupeeritud alad," sõnas Zelenski.

Ta ütles ka, et õiglane rahu saabub siis, kui kõik territooriumid tagastatakse. "Aga kui suudetakse leida kompromiss, et nende territooriumide tagastamine toimuks aja jooksul diplomaatiliste vahenditega. Ma arvan, et mõne territooriumi jaoks jääb see ilmselt ainsaks teeks."

Ta lisas ka, et Ukraina töötab sõjakurjategijate vastutusele võtmise nimel.

"Teine küsimus on, kes partneritest selles küsimuses meie kõrval seisab. See sõltub teiste partnerite väärikusest ja moraalist, mitte Ukrainast," märkis Zelenski.

Zelenski kõneles Tšernihivi oblastis. Ta alustas oma visiiti sellesse piirkonda Jahidne küla külastamisega, kus venelased hoidsid 2022. aastal kohalikke elanikke peaaegu kuu aega kooli keldris.

Jahidne on küla Ukrainas Tšernihivi rajoonis, umbes 140 kilomeetrit Kiievist kirdes ja umbes 15 kilomeetrit Tšernihivist lõuna pool. 2001. aasta rahvaloenduse seisuga oli küla elanikkond 318 inimest.

Taani teatas 875 miljoni euro suurusest abipaketist Ukrainale

Taani valitsus kiitis heaks 6,7 miljardi Taani krooni  (ligi 875 miljoni euro) suuruse sõjalise abipaketi Ukrainale, millega toetab Ukrainat aastatel 2025–2027, teatas Taani kaitseministeerium. Tegemist on Taani 25. abipaketiga Ukrainale.

Pakett sisaldab õhutõrjevarustust, suurtükimoona ja rahalist abi Ukraina õhujõududele.

"Julgeolekuolukord areneb kiiresti. Seetõttu peab Taani jätkama oma Ukraina suurt toetamist. Taani on sõja algusest peale olnud annetustes esirinnas," ütles Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen.

"25. paketiga rõhutame oma toetust Ukrainale nii lühi- kui ka pikemas perspektiivis," lisas Poulsen.

Abiprogramm hõlmab 1,4 miljardi Taani krooni (183 miljoni euro) eraldamist aastani 2027 koostöös liitlastega suurtükiväe ja laskemoona ostmiseks. Lisaraha eraldatakse veel õhutõrjele, droonide koalitsioonile ja IT-koalitsioonile.

Lisaks investeerib Taani kaks miljardit Taani krooni (260 miljonit eurot) Ukraina kaitsetööstusesse.

"Taani mudel on näidanud, et Ukrainal on olemas võime toota ja tarnida varustust Ukraina vabadusvõitluseks. Taani peab jätkama sellesse investeerimist ja ma loodan, et teised riigid järgivad meie eeskuju veelgi suuremal määral," ütles Poulsen.

2024. aasta septembri lõpus teatas Taani, et investeerib Ukraina kaitsetööstusse 4,2 miljardit Taani krooni (568 miljonit eurot).

Kopenhaagen oli teerajajaks niinimetatud Taani mudelile, mille kohaselt osteti Ukrainale relvad otse Ukraina tootjatelt. Jaanuaris eraldas Taani 135 miljonit eurot tänavuste Taani mudeli järgi tehtud ostudeks.

Zelenski: Vene terrori peatamiseks on vaja rahvusvahelist survet

Venemaa terrori peatamiseks on vaja rahvusvaheliste partnerite survet, ütles kolmapäeval oma igaõhtuses pöördumises rahva poole Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski sõnul sooritas vaenlane äsja järjekordse raketilöögi Krõvõi Rihile, kus tappis neli tsiviilisikut.

"Vaenlane sooritas raketilöögi Krõvõi Rihile ja tappis neli tsiviilisikut. Venemaa terrorit saab peatada vaid rahvusvaheliste partnerite piisava survega," tõdes riigipea.

Zelenski rõhutas, et kõikjal maailmas nimetatakse selliseid rünnakuid sama nimega ehk terroriks.

"Nende rünnakute peatamine on võimalik vaid piisava survega Moskvale ja Venemaa süsteemile, mis sunniks neid sõjast ja terrorist loobuma. See sõltub Ukraina partneritest ehk Ühendriikidest, Euroopast ja teistest üle maailma," rääkis Zelenski.

"See, mis meid kõiki lahutab täielikust ja tingimusteta rünnakute lõpetamisest, on Venemaa nõusoleku puudumine sõja lõpetamiseks ja ainult maailma surve suudab sellise nõusoleku tagada," kordas Zelenski.

Samas märkis president, et kõik sellised Venemaa rünnakud näitavad, et Ukraina vajab piisaval hulgal õhutõrjesüsteeme ja rakette, et kaitsta kõiki Ukrainas viibivaid inimesi Venemaa terrori eest.

Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 191 lahingut

Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 191 kokkupõrget, kõige tulisem on olukord Pokrovski suunal.

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Ukraina väed jätkavad Pokrovski suunal vasturünnakute korraldamist. Ukraina väed liikusid edasi Kotlõne küla (Pokrovskist edelas) lähistel, seda kinnitavad ka 1. aprillil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. 

Vene väed proovivad endiselt edasi tungida ning liikusid edasi Lõsivka (Pokrovskist kagus) ja Bohdanivka (Pokrovskist edelas) lähistel. 

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 919 570 (võrdlus eelmise päevaga +1390);

- tankid 10 521 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 21 902 (+22);

- suurtükisüsteemid 25 625 (+49);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1348 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1123 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 31 597 (+92);

- tiibraketid 3123 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 42 775 (+88);

- eritehnika 3787 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.