The Times hindab, et usk poliitikutesse Prantsusmaal aina kahaneb ning Somme'i piirkonnas valitsevad meeleolud viitavad, et ühiskonna lõhenemine on süvenenud veelgi. Piirkonnas asuvas Amiensi linnas toetati viimastel parlamendivalimistel ülekaalukalt vasakpoolset Uue Rahvarinde koalitsiooni. Le Peni kodupartei RN oli aga edukas linna ümbritsevates maapiirkondades. 

Leht suhtles kohalike elanikega ja uuris, mida nemad Le Peni valimiskeelust arvavad. Amiensi lähedal elav 34-aastane Gaetan de Fretin leiab, et Le Penile tehti liiga. 

"Ta tegi seda, mida paljud teised on teinud, see pole hea. Aga teisi ei takistata valimistel kandideerimast. Miks tema ei saa (osaleda)?" rääkis Gaetan de Fretin. 

Leht toob välja, et isegi RN-i toetajad pole täielikult veendunud, et Le Pen ei teinud midagi valesti. Samal ajal leiavad nad, et karistus pole seotud õiglusega, vaid ta taheti kõrvaldada 2027. aasta presidendivalimistelt. 

Poix-de-Picardie asulas hääletas enamik inimesi eelmistel valimistel parempoolsete poolt. 78-aastane pensionär Jean-Claude rääkis, et jagab paljusid Le Peni seisukohti. Ta näiteks muretseb Prantsusmaa islamiseerumise pärast. 

Ka tema leiab, et Le Pen tegi vea ning teda tuleks karistada. 

"Häda on selles, et kõiki tuleks karistada samamoodi, seda ei toimu. Kohtuotsused on parempoolsete jaoks karmimad. Vaadake Nicolas Sarkozyt," rääkis Jean-Claude. Kohus on mõistnud Sarkozy korruptsioonis süüdi. 

Amiensi linnas jagas aga ametiühingu delegaat Jacky Leroy lendlehti, milles nõuti avalike kulutuste suurendamist. Ta toetab viimast kohtuotsust ja leiab, et Le Penil ei tohiks lasta osaleda tulevastel presidendivalimistel. 

Ka Prantsuse parlament ise on killustunud. Viimaste valimiste järel tõusis 193 kohaga parlamendi suurimaks rühmaks vasakpopulistlik allianss Uus Rahvarinne (NFP). Macroni tsentristidel on 164 kohta ja Marine Le Peni juhitud parempopulistidel on 143 kohta

President Emmanuel Macron ise keeldus peaministriks nimetamast mullu juulis esikohale tõusnud Uue Rahvarinde (NFP) kandidaati. Vasakpoolsed süüdistavad Macroni demokraatia eiramises ja valimiste varastamises,

Peaminister François Bayrou tsentristliku valitsuse püsimine sõltub nüüd hoopis Le Peni kontrollitud  parempopulistide ebakindlast toetusest.

Amiensi elav Grégory pole samuti praeguse poliitilise olukorraga rahul. Ta ütles, et kui parempopulistid esimeses voorus võitsid, siis sõlmisid kolmandaks jäänud Macroni tsentristid liidu vasakpoolsetega. See strateegia andis aga tagasilöögi, kuna vasakpoolsed võitsid valimised. Macron aga määras ametisse vähemuses oleva tsentristliku valitsuse. 

"Enamik prantslasi hääletas vasak-või parempopulistide poolt, sest nad tahtsid muutusi. Parlamenti valiti vaid väike hulk tsentristidest saadikuid, kuid saime peaministriks tsentristi ja midagi ei muutunud," rääkis Grégory. 

61-aastane Martine Blanc on samuti poliitikas pettunud ja ütles, et ei kavatse enam valimistel hääletada. Temaga nõustus  Poix-de-Picardie elanik de Fretin. 

"Ausalt öeldes, paljud inimesed on usu poliitikutesse kaotanud. Olgu nad siis vasak- või parempoolsed. Kui asjad nii edasi lähevad, saame lõpuks sellise inimese nagu Donald Trump," muretses de Fretin.