Põhikooli riikliku õppekava kohaselt tuleb õpilaste hoolsust ja käitumist vähemalt kaks korda aastas hinnata, kuid haridusministeeriumis valminud määruse eelnõu näeb ette, et 1. septembrist see kohustus kaoks ning nende teemade üle arutletaks edaspidi arenguvestlusel.

Haridusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna õppekava valdkonna juht Marjeta Venno ütles ERR-ile, et senine hindamissüsteem on Eestis kasutusel olnud liiga pikalt.

"See oleks pidanud muutuma juba ammu. Täna tunnetame, et ka igapäevases õppetöös jääb numbriline hindamissüsteem juba natuke jalgu, vajab uuemaid, kaasaegsemaid vorme ja mitte lihtsalt sellepärast, et midagi peab teistmoodi olema, vaid seetõttu, et saaks noori õppimisel paremini toetada," lausus Venno.

Ta lisas, et kui koolidel kaob vajadus panna käitumise ja hoolsuse hindeid, ei tähenda see, et õpilaste tegutsemisele ja olekule koolis enam tagasisidet ei antaks, vaid vastupidi – see vajadus muutub tegelikult veel suuremaks ja olulisemaks.

Õpetajate liidu juhatuse liige Heiki Haljasorg ütles, et tema hinnangul võiks igal koolil säilida õigus soovi korral käitumise ja hoolsuse hindeid panna.

"Hoolsuse ja käitumise hindamisel on nii plusse kui miinuseid ja minu meelest peab iga kool ise järele mõtlema, mis on parem. Kui mõni ei soovi neid hindeid panna, siis miks mitte, aga ärme võta võimalust nendelt, kes seda tahavad," sõnas Haljasorg.

Ta märkis, et õpetajate liit ei ole selles küsimuses lõplikku seisukohta kujundanud, sest sai info hariduministeeriumi plaani kohta meediast, kuid üldiselt on liidu juhatuse põhimõte olnud, et pigem pooldatakse koolide autonoomiat. Tähtis on aga kõik otsused põhjalikult läbi kaaluda, ohud ära kaardistada ja mitte kiirustada.

"Detailid tähendavad väga palju: kas õpetajate halduskoormus suureneb või väheneb, kas lapsevanemad saavad operatiivset tagasisidet oma laste kohta," selgitas Haljasorg ja lisas, et iga kool oskab kohapeal kõige paremini tunnetada, milline valik neile sobib.

Haljasoru hinnangul pole kõnealune küsimus hariduses praegu kõige suurem mure.

Tallinna kunstigümnaasiumi direktori Mari-Liis Sultsi sõnul on kõik, mis õpetajate töökoormust ja bürokraatiat vähendab, koolijuhtidele rõõmusõnum, sest seni on tulnud kõigil õpetajatel põhikoolis kolme trimestri lõpus õpilaste käitumist ja hoolsust hinnata.

Kui kohustus käitumise ja hoolsuse kohta infot jagada saaks aga klassijuhataja ülesandeks arenguvestlusel, kasvataks see märkimisväärselt klassijuhatajate töökoormust.

"Kui nüüd tuleb ülesanne anda tagasisidet õpilaste käitumise ja hoolsuse kohta [arenguvestlusel], siis see tähendab, et klassijuhataja peab käima iga aineõpetaja juures, rääkima igast õpilasest ja teada saama, milline käitumine ja hoolsus on selles õppeaines olnud," selgitas ta.

Seepärast peaks niisugune lisakohustus kajastuma Sultsi hinnangul ka palgas ehk selles, kui palju klassijuhataja töötund maksab. Kui muudatusele ka palgalipik külge panna, siis ei ole Sultsi sõnul sellega probleemi, sest siis õnnestub leida inimesed, kes tahavad ausa palga eest klassijuhataja tööd teha.

Ministeerium: tähelepanu peab suunduma teistele aspektidele

Marjeta Venno hinnangul õpetaja töökoormus muudatuse mõjul ei kasva, vaid hoopis väheneb. Ta märkis, et loodetavasti tagasisidestavad õpetajad juba praegu õpilaste käitumist targal moel.

"Ma väga loodan, et õpetajad võtavad omaks selle, et tagasisidestamine käitumisele, suhtlemisele, iseseisvale tööle, koostööle muutub igapäevaseks protsessiks," lausus Venno.

Haridusministeeriumi esindaja sõnul sai muudatuse idee alguse nende oma majast ning põhjusel, et senine sümboli või numbriga käitumise ja hoolsuse hindamine ei ole kaasaegse õpikäsitlusega kuidagi kooskõlas.

"Me elame ajas, kus on vaja toetada hoopis teistsuguseid oskusi, näiteks iseseisva töö oskus, koostööoskus, suhtlemisoskus ja selle kõrval kindlasti ei kao ära korrektne käitumine, kord, hoolsus, aga tähelepanu peab suunduma teistsugustele aspektidele," sõnas Venno.

Ta lisas, et õpitulemuste hindamine jääb esialgu alles, kuid käitumise ja hoolsuse osas on suundumus, et õppimine saab toimuda, kui õpetaja ja õpilase vahel on hea suhe.

"Selle hea suhte jaoks peavad pingutama nii õpilane kui õpetaja ja üks kord aastas sellele mingi sümboli või numbri külge panemine ei toeta selle suhte kujunemist mitte kuidagi. Lisaks üks või kaks korda aastas numbriline hinne käitumisele – mis see siis on, mingisugune keskmine, aga keskmist käitumist või hoolsust ei ole olemas," ütles Venno.