Ettepaneku poolt hääletas 68 riigikogu liiget.

Riigikogu esimees tegi rahanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlla, teatas riigikogu.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega vastuolus, kuna neis puuduvad sätted, mis arvestaksid vara hävimise või muid kasutusest väljalangemise juhtumeid. Liiklusseaduses puuduvad tema sõnul ka olulised registreerimistasu administreerimist reguleerivad sätted.

Madise selgitas oma ettepanekus riigikogule, et kui auto registreeritakse kalendriaasta kestel, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda aasta lõpuni jäävate päevade eest. Kui aga mootorsõiduk hävib näiteks aasta esimesel päeval, nõutakse tema sõnul maks sisse kogu aasta eest, vaatamata sellele, et maksustatavat vara enam pole. Kui inimene ostab uue auto, tuleb tal maksu maksta vara eest, mida tal enam ei ole, ja ka vara eest, mis tal on. Kui vara tegelikult ei eksisteeri (see on hävinud või kadunud), siis maksuobjekt tegelikult puudub. Vara hävimise korral ei saa tagasi ka mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu. Samas saab õiguskantsleri sõnul registreerimistasu tagasi, kui mootorsõiduk viiakse välismaale.

"Mõlemal juhul oleks praktikas võimalik hävinud vara maksustamist vältida, sest samalaadsed arvutused tehakse aasta keskel registreeritud mootorsõiduki maksustamisel ja mootorsõiduki välismaale viimisel," ütles Madise oma ettekandes.

Enne hääletust toimunud läbirääkimistel osalesid Andrei Korobeinik (Keskerakond), Rene Kokk (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Urmas Reinsalu (Isamaa), Varro Vooglaid (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Peeter Ernits, Kalle Grünthal ja Tanel Kiik.