Karis: Euroopas peavad kaitsekulusid tõstma eelkõige suured riigid
President Alar Karis ütles Vikerraadiole antud intervjuus, et kaitsekulutusi peavad Euroopas tõstma eelkõige suuremad riigid. Samas on tema sõnul siinsest piirkonnast kaugemal asuvate riikide seas märgata ühe suuremat arusaamist, et Venemaa agressiivsus võib puudutada ka neid.
"Me räägime Euroopast tervikuna ja panuse peavad andma suuremad riigid. Meie võime ju tõsta oma kaitsekulutusi ka 10 protsendini, aga sisuliselt see ju väga palju seda üldist tervikut, Euroopa kaitse vastupanu ei suurenda. Nii, et me peame rääkima nende suurte riikidega," ütles Karis.
Karis sõnas, et on viimasel märganud muutust ka kaugemate riikide suhtumises.
"Tunnetatakse väga selgelt, et see Venemaa agressiivsus võib ulatuda ka nendeni ja ollakse valmis panustama. On muidugi erandeid. Aga tunnetuslikult on küll praegu näha, et muretsetakse juba mitte sellepärast, et kes siin Ida-Euroopas järgmine on, vaid sellepärast, et järsku sõda ulatub ka meieni," lausus Karis.
Vastates küsimusele, miks Euroopa ei suuda Ameerikast vabanevaid kohustusi endale võtta ja neid täita, ütles Karis, et see on nii, sest Euroopa Liit on konföderatsioon ja iga riik teeb ise otsuseid. "See ongi diplomaatia kõrgem pilotaaž, kuidas erinevad riigid panna koos tööle ja paraku alatu tuleb seal teha ka kompromisse," sõnas Karis.
Karis märkis, et kuivõrd Euroopa Liit ei paista silma kiirusega, tuleb ära kasutada võimalusi nn tahtekoalitsioonide tegutsemisel. "Neid võimalusi tuleb kasutada, mitte jääda kinni sellesse, et meil on ainult üks institutsioon ja läbi selle saab asju ajada. Lõpuks peab ju jõudma niikaugele, et Euroopa majandus areneks ja Euroopa oleks kaitstud," sõnas president.
Karis ei ütle veel, kas ta sooviks presidendina teist ametiaega
Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kariselt, kas ta otsib oma viimaste sammudega, nagu näiteks põhiseaduse muudatuste välja kuulutamine, toetust presidendiametis jätkamisele ka teisel ametiajal.
"Ma hetkel olen president ja nii nagu ma olen korra juba vastanud, siis ma ei tegele praegu sellega, vaid püüan oma tööd teha võimalikult hästi, nii palju kui ma seda suudan. Ma ei muretse oma personaalne tuleviku pärast. Seetõttu ei ole see minu jaoks küsimus, millega ma magama lähen ja millega ma üles ärkan," vastas Karis.
Karis tõdes, et mingil hetkel tuleb tal oma seisukoht teise ametiaja suhtes välja öelda.
"Eks see aeg tuleb. See ei saa ju jääda ka viimasele minutile. Kuigi samal, igaüks, kes tunneb, et ta tahab saada Eesti Vabariigi presidendiks, võib ju ennast esile tõsta ja loota ühe või teise erakonna toetusele. Aga minu elu need asjad väga palju ei määra. Ma olen püüdnud oma elu ise sättida ja oma otsuseid ise teha," lausus Karis.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueeris Mirko Ojakivi