Eelmisel sügisel algas vene õppekeelega koolides üleminek eestikeelsele õppele, mille esimese sammuna alustasid esimesed ja neljandad klassid õppetööd eesti keeles. Tänavu sügisel liituvad eestikeelse õppega järgmised sama astme klassid. Nüüdseks on selgunud, et uus olukord mõjutab ka vene emakeelega perede koolieelistusi.

Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin ütles ERR-ile, et eelmisel aastal, mil oli eestikeelsele õppele ülemineku esimene aasta, suurt vahet koolieelistustes veel näha ei olnud.

"Oli vist lõpuks sada õpilast, kellest arvasime, et nad lähevad üleminekukooli, aga sooviti eesti kooli. Täna on see seis märkimisväärselt teine," kinnitas Jašin.

Praeguseks on pealinn saanud avalduse ligi 3200 lapsevanemalt, kes soovivad lapse piirkonnakooli panna. Neist 2265 tahavad lapse kooliks eestikeelset kooli ja 980 varasemat vene kooli, millest nüüd on saanud üleminekukool.

"Kui vaadata linnaosade kaupa, siis on hästi selge tendents Haaberstis ja Lasnamäel. Kaks Lasnamäe eestikeelset kooli on väga populaarsed, aga üleminekukoolid on kaks aastat järjest taotlusi kaotanud. Haaberstis on kaks eestikeelset kooli järjest rohkem taotlusi saanud ja kaks-kolm üleminekukooli on taotlusi kaotanud, seda on näha protsentuaalselt," tõdes Jašin.

Taotluste arv üleminekukoolidesse on praeguseks 200 õpilase võrra väiksem kui möödunud aastal.

"Ühelt poolt on demograafiline langus, et üldse on paarsada avaldust koolidesse astumiseks vähem, aga tegelikult on lisaks näha, et ka kahe aasta lõikes on 350 avaldust vähem üleminekukoolidesse ja umbes 300 võrra rohkem eesti koolidesse," lisas abilinnapea.

Samas oli eelmise nädala seisuga veel 700 esimesse klassi astuja koolieelistuse kohta avaldus linnale esitamata ja kuni mai alguseni üritab linn nende laste vanemaid kätte saada ja nad elukohale lähimasse kooli suunata. 

Kui 2023. aastal moodustasid esimesse klassi astumise avaldustest 38 protsenti üleminekukooli koha taotlused, siis praeguseks on see protsent vähenenud 30-ni. Seega on üleminekukoolid kaotanud üle linna umbes kaheksa protsenti lastest. Umbes ühe protsendi võrra on seda kadu Jašini sõnul vähendanud linnavalitsuse initsiatiiv, et üleminekukoolides avati neli ülelinnalise vastuvõtuga klassi emakeelena eesti keelt rääkivatele lastele.

"Üritasime leida need koolid, kus on olemas üleminekuvalmidusega õpetajad, et meelitada väga hea eesti keele oskusega lapsi kodulähedasse üleminekukooli, kus tegelikult on juba väga hea tase," selgitas ta.

Pikas plaanis tuleb aga pealinnal Jašini sõnul selle probleemiga tegeleda, et terve rida üleminekukoole kaotab lapsi ja piirkondlikud eestikeelsed koolid on samal ajal ülerahvastatud.

Seega peab üha enam eestikeelseid õpilasi üleminekukoolidesse tulema ning Jašin märkis, et ka sellel aastal peab C1-tasemel eesti keelt valdavaid või eesti emakeelega õpetajaid neisse koolidesse lisanduma. 88 õpetajat, kelle praegune keeletase on B1, said ajapikendust ja peavad sooritama uue eksami augustiks. Kui neil see ei õnnestu, tuleb nende asemele palgata eesti keelt valdavad õpetajad.

"Protsess on käimas, et üleminekukoolid saavad eestikeelseks, see on signaal, et koolides on täielikult eestikeelne keskkond," lausus abilinnapea kuid tõdes, et praegune olukord on, nagu on.

Otsene ruumipuudus on praeguse olukorra tõttu tekkinud Jašini sõnul ainult ühes Lasnamäe koolis, kuhu on esitatud liiga palju taotlusi ja tegu on peredega, kelle jaoks on see kodulähedane kool ehk neil on õigus sinna koht saada.

"Aga mis puudutab seda, et on vaja grupipõhiselt õpetada ühed lapsed eesti keeles emakeelena, teistel algul teise keelena, see nõuab väiksemaid rühmi, klasside jagamist. Seda kompenseerib riiklik ja ka linnapoolne palgafondi-, pearahatoetus, et kui muukeelsed lapsed õpivad eesti keeles, siis on suurem koefitsient ja rahastus, et saab rohkem korraldada eesti keele tunde," rääkis Jašin.

Seni on koolid uue olukorraga tema hinnangul väga hästi hakkama saanud. Ta tõi näiteks Haabersti Järveotsa gümnaasiumi ning Laagna ja Kuristiku gümnaasiumi Lasnamäel, kus asjad üha paremini sujuvad, ehkki on vaja arutada, kas on vaja lisaressursse.

"Kuna praegune linnavalitsus uue aasta eelarvet kokku ei pane, siis see on juba järgmise linnavalitsuse koosseisu arutada," tõdes Jašin.

Kokkuvõtteks peaksid üleminekukoolid aja jooksul täiesti eestikeelseks muutuma ja abilinnapea sõnul peaks seda võimalust tutvustama ka lapsevanematele, näiteks tuleks koolijuhtidel, klassiõpetajatel või eesti keele õpetajatel käia lasteaedades rääkimas, et lapsi üleminekukooli kutsuda.

"Sellel suunal on vaja täiendavalt pingutada, kuna on olnud ühiskondlikku stigmat, et eestikeelne laps endises vene koolis on võimatu, siis see olukord on kirju," lausus Jašin, kes on enda sõnul üleminekukoolide osas lootusrikas.

Tallinna linnavalitsus on seadnud sihiks, et õpilaste arv klassis ei ületaks seaduses ette nähtud piirarvu, mis on 24. Jašini sõnul on Tallinnas praeguse seisuga, kus 700 vanemat ei ole veel koolikoha taotlust esitanud, neli kooli, kus 24 õpilasega klassidesse laste paigutamisega probleem tekib ja tõsist väljakutset pakub. Ühes neist koolidest otsitakse kooli lähedusse ajutisi lisaruume.

"Traditsiooniliselt pole see, kuhu lapsed ei mahu, seotud üleminekuprotsessiga, need on 21. kool, Gustav Adolfi gümnaasium. Need on lihtsalt väga populaarsed koolid, kuhu on laste ja vanemate tung väga suur. Vaja on teha tugevamaks ja populaarsemaks kõiki teisi koole," ütles Jašin, kelle hinnangul peaks piirkonnakoolid olema sellised, et kõiki lapsi ei tahetaks kesklinna koolidesse viia.

Jašin ei usu, et piisavalt eesti keelt valdavate õpetajate leidmine probleemiks kujuneks ja peab seda täiesti teostatavaks. Küll aga teeb muret õpetajakutsega pedagoogide osakaalu langus. Nimelt olid eelmisel aastal, mil alustati eesti keelele üleminekut esimestes ja neljandates klassides, pooled värvatud õpetajatest ilma kutseta. Kokkuvõttes on pealinnas kutsega õpetajate arv langenud ühe protsendi võrra.

"See on suur väljakutse, mis puudutab paljusid koole. Olen kindel, et leiame eestikeelsed kõrgharidusega inimesed klassi ette, aga järgmine suur samm on see, et nad kas õpivad, täiendavad, saavutavad õpetajakutse ühe-kahe-kolme aastaga," nentis Jašin.

Septembriks otsib Tallinn 200 haridustöötajat ehk õpetajat või tugispetsialisti.