Läti peaminister Evika Silina ja transpordiminister Atis Švinka hakkasid Eesti ja Leedu aktsionäriks kutsumisest või siis vähemalt läbirääkimistest erinevates intervjuudes kõnelema vaevalt mõni päev pärast Air Balticu tegevjuhi Martin Gaussi äkilist vallandamist.

Üks võimalus on teha seda IPO kaudu, mis transpordiministri sõnul ebasoodsa turuolukorra tõttu vähemalt kevadel siiski ei toimu. Kuid Läti raadio saates "Ristteel" nimetas minister ka teisi võimalusi.

"Meie arvates on see Air Baltic, mitte Air Latvia. Aus oleks, kui Leedu ja Eesti kolleegid neist võimalustest rahvale räägiksid. See võib olla valitsuse tasand,
lennujaamade tasand, riikide ühine aktsiaselts, institutsionaalne koostöö või
hoopis erainvestori kaasamine," ütles Silina.

Kas Eesti ja Leedu kampakutsumine on Air Balticu arengu uus suund või hoopis diplomaatiline appikarje, on keeruline öelda. Nii valitsuse kui ka ettevõtte ajutise nõukogu liikmed on kinnitanud, et Gaussi-aegne äriplaan toimib endiselt ja börsilt lisaraha saamine on samuti eesmärk. Või on asi mainekates rahvusvahelistes ekspertides, kes leiavad, et tegevjuhi päevapealt vallandamine, kui sellele ei järgne firmas põhimõttelisi muutusi, ei tõsta ettevõtte usaldusväärsust ja hinda börsil. Peaminister kinnitab, et alles ootab ministeeriumilt uusi ideid.

"Ootan transpordiministeeriumi visiooni või plaani, kus oleks määratletud Air Balticu edasised arengusuunad. Kuidas saaksime tugevdada ettevõtte
osatähtsust senisel turul Lätis ja teistes Balti riikides," sõnas Silina.

Peaminister Kristen Michal on vist esimene Eesti valitsusjuht, kes ütleb, et peame lätlastele Air Balticu eest tänulikud olema. Samas ei leia Michal, et Eesti võiks nüüd kaaluda investeerimist.

"Lätlastele, ütlen ausalt, tuleb Eesti rahva poolt anda suur tänu, sest kui meie regioonis üks lennukompanii hästi toimib, on see Air Baltic. Me peame lätlastele olema väga-väga tänulikud, et nad hoiavad seda sellise kvaliteediga ja Eestist lendavad. Lätlased eeldavad nii Eesti kui ka Leedu puhul, et poliitiline toetus ja huvi tulevikus börsile mineku osas on olemas. See ei tähenda tingimata rahapanemist, see tähendab ka positiivset kaasaelamist," sõnas Michal.

Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium pole AK intervjuusoovile seni vastanud. Kui eelmine Leedu minister leidis, et Leedu soovib osalust kaaluda, et suurendada Vilniusest otselende, siis praegune minister Eugenijus Sabutis on vastu, öeldes, et ta ei suuda viletsatel kruusateedel sõitjatele kuidagi põhjendada, miks peaks Leedu andma raha naabrite lennufirmale.