"Sõnum Eesti inimestele, eelkõige Virumaa inimestele on see, et kes tahab, saab reedel alates kella 10-st tulla Iisaku taimlast endale kuuseistikuid võtma. Ja kuna RMK-l endal neid taimi vaja ei ole, siis raha me nende eest ei küsi. Kõigile nendele inimestele, kes tunnevad, et nad tahaksid nende taimede eest midagi maksta, on meie üleskutse, et iga inimene võiks teha oma südametunnistuse järgi annetuse mõnele heategevusorganisatsioonile," sõnas RMK juhatuse esimees Mikk Marran ERR-ile antud intervjuus.

Reede ennelõunal teatas RMK, et hommikul alanud kuusetaimede jagamine tõi kohale nii palju huvilisi, et kõik ca 80 000 taime leiavad reede pärastlõunaks uue omaniku.

"Ühtlasi tähendab see, et uutel huvilistel ei maksa enam järjekorda tulla, sest ootel sõidukeid on sellisel hulgal, et taimed saavad kõik täna jagatud. Seega laupäeval taimede tasuta jagamist enam ei toimu," teatas RMK.

Miks Alutaguse vallas Alliku külas asuva Iisaku taimla taimede jagamisega nii kiire on, miks seal ei saanud sügiseni oodata?

Iisaku taimlas see ülejääk edasi kasvada ei saa, sest suuresti rendimaal asuv taimla suletakse ning juuli alguseks tuleb meil põld taimedest vabastada. Need pakitakse reedeks 75 kaupa kottidesse ja neid saavad siis inimesed võtma tulla.

Kuna kevadine istutushooaeg on juba lõppenud või peatselt lõppemas, pidasime mõistlikuks, et me jagame tasuta kõigepealt laiali Iisaku taimla taimed. Siis me peame pausi ja läheme tõenäoliselt taimede jagamisega ülejäänud kuues RMK taimlas edasi enne sügisest istutushooaega, mis algab teatavasti septembris.

Vahepealsel perioodil kindlasti mõtleme veel RMK-s, kas mõnele osale nendest taimedest oleks võimalik leida ostja erasektorist.

Kui palju neid taimi üldse üle jääb?

Meil jääb sel aastal üle umbes 2,71 miljonit korralikku taime, kogu RMK istutusmaht on sel aastal 20,3 miljonit taime. See jääk on tekkinud seetõttu, et RMK raiemahud viimasel kolmel-neljal aastal on päris oluliselt vähenenud. Need taimed, mis praegu meil üle jäävad, pandi kasvama aastatel 2021 ja 2022, mil raiemahud olid mõnevõrra suuremad kui praegu.

Lisaks tekib alati taimede kasvatamisel umbes 15 protsenti standardile mittevastavaid taimi, mis riigimetsa ei sobi. Igal aastal on RMK komposteerinud neid taimi, mis ei vasta meie kvaliteedistandarditele ning on näiteks kuivanud või topeltladvaga või halva juurekavaga.

Sellises mahus nagu 2,71 miljonit korralikku taime ei ole RMK-l ülejääki varem tekkinud. Selles mõttes me seisamegi üsna uudse probleemi ees ning seetõttu me olemegi viimased poolteist nädalat koos kliimaministeeriumiga proovinud leida kõige mõistlikumat ja ühiskonnale arusaadavamat lahendust, mis oleks ka seadusega kooskõlas.

Samas on ju tegu praegu omamoodi turusolkimisega ehk turule tuleb tasuta taimi ja erataimekasvatajad jäävad oma tulust ilma. Kuidas neile seda olukorda selgitada?

Loomulikult ma saan aru erataimlate omanikest, aga ma julgen arvata, et suur osa istutusmahust on 2025. aastal juba tehtud ja erataimlad on saanud ettenähtud taimed oma klientidele kätte toimetada. Kui me räägime nüüd sellest mahust, mis võibolla läheb jagamisele sügisel, siis see kindlasti avaldab mingisugust mõju erataimlate järgmise aasta tegevusele. Aga see taimede maht ei ole ka nii suur. Minu esialgse info kohaselt on see umbes 15 protsenti eraturu taimede mahust, mis ei peaks turgu väga suurelt mõjutama.

Ma rõhutan seda, et RMK jaoks on tegemist erakordse situatsiooniga ja meil ei ole mingisugust plaani, et me hakkame igal aastal nii suures mahus taimi turule tasuta tooma. Oleme vaadanud, mis on järgmiste aastate mahud, ja ma olen saanud kinnituse oma kolleegidelt, et sellises mahus ülejääki kindlasti järgmistel aastatel tekkimas ei ole.

Kas neid taimi poleks saanud panna nendele RMK lankidele, kus on taimed kehvasti kasvama läinud?

RMK-s on reegel, et seal, kus raie on toimunud, uuendatakse lanke kahe aasta jooksul. Me pidevalt jälgime seda, kuidas meie noored puud on kasvama läinud. Kui on vaja istutust täiendada, siis seda tehakse. Kui meil on mittemetsamaad, kuhu me saame panna puud kasvama, oleme ka seda kasutanud. See tähendab, et me oleme maksimaalselt üle vaadanud kõik oma vajadused ja ikkagi praeguse seisuga jääb meil oluline hulk taimi üle.

Seni jagati RMK taimlates mittekvaliteetseid istikuid. Kas teile tuleb teateid, et neid istikuid on ebaloomulikult madala hinnaga metsafoorumites müügis?

Jah, on erinevat infot tulnud, me ei tea, kui palju sellel on tõepõhja all, aga kindlasti ma tahan rõhutada seda, et need taimed, mis on viimastel nädalatel ebastandardsetena jaotatud inimestele, ja need taimed, mida me jaotame reedel ja kui üle jääb, siis ka laupäeval Iisaku taimlas, ei ole mõeldud edasimüümiseks. Meie väga suur lootus on see, et need taimed leiavad õiget kasutust eraisikute metsamaal või heki rajamisel või mingil muul moel. Aga kindlasti ei ole need taimed mõeldud edasimüümiseks.

Olete kindlasti arutanud, kuidas oleksite sellist taimejagamise segadust saanud ära hoida. 12. mail vastati RMK-st ERR-i päringule, mis suletava Iisaku taimla istikutest saab, et need taimed lähevad metsa istutamiseks. Ja alles siis, kui viis päeva hiljem tegi mureliku sotsiaalmeediapostituse RMK nõukogu endine liige Peeter Ernits, hakati rääkima sellest, mis taimedest saab. Kas poleks olnud mõistlikum infot plaanidest kohe jagada?

Meie fookus on viimastel kuudel olnud sellel, et toimetada kevadel miljonid taimed metsa ja need õigel ajal istutada. Näiteks Iisaku taimlast jõudis riigimetsa sel aastal üle miljoni taime ning mai keskpaigas võeti veel aktiivselt taimi üles ja transporditi metsa.

Enne 12. maid toimus taimlates tavapärane töö: taimi saadeti metsa, mittestandardsed taimed praagiti välja ning ülejäävad taimed oleks sel või järgmistel aastatel komposteeritud.

Kui käivitus avalik arutelu taimede saatuse üle, tegime kohe otsuse, et me kvaliteetseid taimi ei utiliseeri ja anname inimestele võimaluse ka ebastandardseid taimi meie taimlatest võtta.

Seejärel toimusid arutelud RMK ja Kliimaministeeriumi vahel, et leida kõige mõistlikum ja riigivara seadusega kooskõlas olev lahendus, sest RMK-l puudus volitus istikuid tasuta jagada. Selle nõusoleku me omaniku esindajalt saime.

Ma arvan, et me oleme selles keerulises olukorras teinud mõistlikke otsuseid. Me ei lähe ülejäävaid taimi komposteerima, vaid tegime otsuse, mis täidaks ka säästlikkuse eesmärki. Meie arvates on praegune lahendus kõige õigem ja õiglasem. Oleme seda arutanud ka Kliimaministeeriumiga ja leidnud, et me anname nii mittestandardsed kui korralikud taimed eraisikutele tasuta ära ka siis, kui me sügiseks ei leia taimedele ostjat või mõnda muud lahendust.

Mul on hea meel, et ülejäävatest taimedest 15 000 läheb sügisel Ukrainasse katseala loomiseks.