Metsaseaduse muutmise seadus, mis muu hulgas lubab tulevikus metsaistandike rajamist umbes 100 000 hektarile kasutusest väljas olevale põllumaale ja metsamaale, sai kooskõlastusringil negatiivset tagasisidet paljudelt asjassepuutuvatelt instantsidelt.

Ministeeriumidest oli kõige negatiivsemalt meelestatud regionaal- ja põllumajandusministeerium, mis jättis seaduseelnõu kooskõlastamata.

Minister Piret Hartman (SDE) teatas kliimaminister Yoko Alendrile (Reformierakond) saadetud kirjas, et plaanitud muudatused toovad kaasa põllumajandusmaa vähenemise ja ohustavad toidujulgeolekut.

"Maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50−70 protsenti rohkem toitu," tõi Hartman välja.

Seetõttu leiab ministeerium, et väärtuslik põllumajandusmaa peab säilima põllumajanduslikuks tegevuseks, tagamaks Eesti toidu varustuskindlust.

Hartman märkis, et kuna põllumajandusmaa kasutusele konkureerivad ka päikesepargid, tuulepargid, taristuehitus ja hoonestamine, väheneb põllumajandusmaa niigi.

Eraldi probleemid seonduvad tema sõnul istandike rajamisega, mida eelnõu ette näeb, kuid mida saab kaaluda alles siis, kui on selge, et see ei mõjuta halvasti elurikkust ning kui muudest põllumajandusmaale rakendatud meetmetest kliimaeesmärkide täitmiseks ei piisa.

Põllumajandusministri ettepaneku kohaselt võiks istandike rajamine põllumajandusmaale eelnõust välja jääda ning teha tuleb ka mõjude analüüs ja uuringud.

"Eelnõu seletuskirjas on viidatud vähestele teadmistele istandike pikemaajalisest keskkonnamõjust nii istandiku alale kui ka ümbritsevale maastikule, seetõttu ei saa väita, et istandikud edendaksid kuidagi keskkonnahoidlikku maakasutust," tõdes Hartman.

Ta lisas, et seletuskirjast on puudu ka selgitus, mida soovitakse saavutada mineraalväetiste keelamisega ning viited selle teaduslikele põhjendustele.

MKM: muudatuste eelduseks on analüüsid

Teised ministeeriumid on eelnõu küll kooskõlastanud, kuid lisanud sellele märkusi. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo teatas, et eelnõu sisaldab mitmeid olulisi muudatusi, mida tuleb analüüsida ja hinnata. Samas on eelnõus käsitlemata, milline on lahendamist vajav probleem ja sihtrühm ning millised on võimalikud lahendused.

"Ilma eeltoodud asjaolusid põhjalikult analüüsimata ei ole meie hinnangul võimalik teha ka järeldusi, kas valitud lahendused on sobivad, eesmärgipärased või mitte. Samuti, kas ettevõtlusvabaduse riive on proportsionaalne," tõdes Keldo.

Ta kritiseeris ka seda, et seletuskirjas on mõjusid hinnatud äärmiselt pealiskaudselt, kuid välja tuleb tuua nii muudatuste mõju majandusele, ettevõtjate halduskoormusele kui ka muudele valdkondadele. Kui selgub, et muudatused mõjutavad ettevõtjaid negatiivselt, tuleb kaaluda ka leevendavaid meetmeid.

Justiitsministeerium soovib kliimaministeeriumilt selgitust, miks jäeti erandlikult koostamata eelnõu väljatöötamiskavatsus. Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta küsis, millest oli tingitud menetluse kiireloomulisus.

"Juhime tähelepanu, et kiireloomulised muudatused peavad olema seotud asjaoludega, mida eelnõu koostajad ei saa kuidagi ise mõjutada ning millele nad on kohustatud viivitamatult reageerima (näiteks erinevad kriisid) ning mille lahendamise edasilükkamine võiks tekitada märkimisväärset kahju," lausus Pakosta.

Eelnõuga loobutakse metsanduse arengukava edasisest koostamisest, mille asendavad seletuskirja autorite kinnitusel dokumendid, nagu Eesti metsapoliitika põhialused ja Eesti 2035.

Kuna metsanduse arengukava koostamise eesmärk oli ka laialdane huvirühmade kaasamine, siis vajab justiitsministeeriumi hinnangul selgitamist, mismoodi on edaspidi lahendatud laialdane kaasamine viidatud teiste dokumentide puhul ehk kas ja kuidas saavad huvirühmad edaspidi oma sisendi metsanduse arengu küsimustes esitada.

Rahandusministeerium tõi välja, et seletuskirjas ei ole analüüsitud eelnõuga kaasnevate nõuete, sealhulgas püsimetsandusele kehtestatud tingimuste finantsmõju RMK-le ja teistele metsaomanikele. Ka näeb eelnõu ette nelja ametikoha loomist, aga ei märgi, kuidas lisakulud kaetakse ning rahandusministeerium tuletas meelde, et valitsus on võtnud suuna ametikohtade arvu mitte suurendada.

Kaitseministeeriumi märkused puudutasid raadamisõiguse tasu, mida nende hinnangul ei tuleks maksta juba raadatud aladel, kus metsa kasvu tuleb piirata lennundusohutuse, tuleohutuse või muude riigikaitse-eesmärkide saavutamiseks.
Samuti soovib kaitseministeerium, et eriolukordade ajal ja nende eel ei kehtiks kümnepäevane ooteaeg raadamise või lageraie alustamiseks.

Haridusministeerium tõi välja, et metsaseaduse muutmisel tuleb arvesse võtta ka Luua metsanduskooli vajadusi, sest sealses õppetöös võib olla vajalik kalduda kõrvale metsa majandamise nõuetest ning see tuleks seadusesse eraldi kirja panna.

Metsakaitsjad: kogu eelnõu tuleks tagasi võtta

Eelnõule on tagasisidet andnud ka metsade hoiu töögrupp, mis leidis selles palju laiduväärset.

"Kliimaministeeriumi eelnõud halvendavad olukorda ja toimub kaugenemine säästliku metsanduse ja looduskaitse mõtetest. Kui muudatuste eesmärk on loodushoidu paremaks muuta, siis see pole õnnestunud," tõdesid metsakaitsjad, kes tõid välja ka puuduliku kaasamise eelnõu väljatöötamisse.

Lisaks ei ole nende sõnul selge, mille alusel on kliimaministeerium muudatused otsustanud teha, sest analüüsid ja alusuuringud näivad suuresti puudu olevat.

"On oluline vastuolu eelnõude muudatuste ja seletuskirjade vahel – seletuskirjad selgitavad loodussäästlikud eesmärgid lahti, aga eelnõu muudatused neid
eesmärke ei täida. Tegemist on sisulise vastuolu ja avalikkuse eksitamisega," teatas töögrupp.

Nad tegid kliimaministeeriumile ettepaneku kogu eelnõu tagasi võtta ja teha sisuline loodusekspertide kaasamine.

Eesti keskkonnaühenduste koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ märkis, et eelnõudega kavandatakse suuri muudatusi, näiteks istandike rajamise võimaldamine ja kaitsealade ettepanekute tegemise õiguse piiramine, kuid huvipooltega pole neid asju arutatud ega mõjusid analüüsitud. Lisaks on 30 päeva nii suure mõjuga eelnõudepaketi kooskõlastamiseks keskkonnaühenduste hinnangul liiga lühike aeg.

Muu hulgas toovad nad välja, et kui praegune looduskaitseseadus annab igaühele õiguse teha ettepanek loodusobjekt kaitse alla võtta, siis eelnõu kohaselt saaks edaspidi selliseid ettepanekuid teha ainult keskkonnaamet. See aga vähendab tunduvalt igaühe võimalusi neid ettepanekuid esitada.
Keskkonnaühenduste koda leiab, et niisugune muudatus ei lahenda kaitse alla võtmise menetluse kitsaskohti, vaid süvendab neid.

Varem on ka erametsaliit öelnud, et ei anna muudatustele heakskiitu, sest tegu on pikalt vindunud probleemide kosmeetilise lappimisega, mis erametsaomanike muresid kuidagi ei lahenda.

"Kõige teravamaks probleemiks on jätkuvalt looduskaitseliste piirangute piiritu lisandumine, ilma et loodaks õiglust piirangute hüvitamise osas," teatas liit.

Teravalt kritiseeris eelnõu ka Eesti Maaülikool, mille metsanduse ja inseneeria instituudi direktori Marek Metslaidi sõnul on mitmete muudatuste sisu kaheldav ja põhjendused kohati lausa puudulikud. Nimelt leiab ülikool, et muutuste sisuks peaks olema metsaseaduse arengukavas aastani 2030 kaardistatud probleemide lahendamine ja kliimamuutuste põhialustes aastani 2050 kavandatud eesmärkide täitmine.

"Kahetsusväärselt lähtuvad avaldatud seaduse muudatusettepanekud arengukavast vaid osaliselt ning asuvad muutma seadust ka viisil, mis on arengukavas kokkulepitu ja varasemate metsandusnõukogu kokkulepetega vastuolus," tõdes Metslaid.

Ta tõi välja, et arengukava eesmärk on metsamaa pindala säilitada või kasvatada, samas kui seadusemuudatustega tahetakse lihtsustada metsamaa raadamist poollooduslikuks koosluseks.

Kokkuvõtvalt leiab maaülikool, et kliimaministril tuleks kavandatud seadusemuudatusi põhjalikult kaaluda. Aruteludesse tuleks sisuliselt kaasata metsateadlasi maaülikoolist ning teadusel põhinevaid seisukohti arvestada. Kavandatud seaduste muudatuste mõju tuleb hinnata koos ning menetleda selguse huvides samaaegselt.