Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) tõdes pressikonverentsil, et praeguse tagasisidega koolitoidule ei saa rahule jääda. "On kindlasti neid haridusasutusi, kus rahulolu koolitoiduga on päris kõrge ja on teisi, kus ta on siiski lubamatult madal," ütles ta.

Ossinovski ütles, et linn on otsustanud võimaldada koolil edaspidi toitlustajaga leping varem lõpetada, kui toiduga ei olda rahul. "See motiveerib tõepoolest toitlustajaid pingutama selle nimel, sest me näeme, et ka sama toitlustaja puhul eri haridusasutustes, on see variatiivsus rahuloluga väga suur. Seda lihtsalt kõrvalt vaadata ei ole võimalik," lausus Ossinovski.

Haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin (E200) selgitas, et haridus- ja noorteameti (harno) rahuoluküsitlused näitavad, et toitlustamise kvaliteet haridusasutustes on kõikuv, kuigi asutustele võimaldatud rahasumma on samasugune. Koolidel tekib võimalus viieaastane leping toitlustajaga üles öelda, kui rahuloluküsitlus näitab, et koolitoiduga ollakse rahulolematu.

Ta lisas, et linnavalitsus täidab ka oma eesmärgi, et selle kalendriaasta lõpuks hakkavad koolid pakkuma õpilastele taimetoiduvõimalust.

Toitlustajate valikul hakkavad järgmisest aastast rolli mängima degusteerijad

"Teiseks on veel tulemas lisaks sellele liisuheitmisele, mis on olnud Tallinna vana hea klassika toitlustushangete väljakuulutamisel ja selgeks tegemisel, kes siis toitlustab ja pakub lahendust, siis tuleb ka degusteerimise ja toidu maitsmise komisjoni võimalus, mis on Tartus hästi populaarne," rääkis Jašin.

Jašin rõhutas, et septembris sõlmitud lepingutel degusteerijad veel kaasa ei räägi, kuna linnavalitsuse hinnangul võib see põhjustada vaidlusi.

"Oleme toitlustajatega rääkinud. Mõned on tervitanud, mõned ei ole tervitanud muudatusi, aga me loodame, et ikkagi koostöös toitlustajatega pakume võimalikult head ja paremat toidukvaliteeti meie õpilastele," märkis Jašin.

Delfi ajakirjanik märkis konverentsil, et toitlustajad on avaldanud muret, et peavad toitu pakkuma väga väikse raha eest, ja küsis, kas linn on plaaninud ka toitlustajatele appi minna, mitte neid karistada.

"See argument on suhteline, kas raha on suur või väike," vastas Jašin. "Kui me ütleme, et põhikooliõpilase kohta on Tallinnas üks euro riigi poolt, 83 senti linna poolt, korrutame õpilaste arvuga iga kooli puhul, tuleb kaunis ümmargune summa, kui veel korrutada päevade arvuga."

Jašin selgitas, et kehv rahuoluküsitluse tulemus ei tähenda automaatset lepingu lõpetamist, vaid annab koolile soovi korral võimaluse seda teha.

Ta märkis, et ka degusteerimine on toitlustajate ettepanek.

Delfi küsimusele, millega toitlustajad ise ebaühtlast rahulolu selgitavad, vastas Jašin: "On heidetud ette, et lepinguvorm või see määrus, mis seda reguleerib – mõned toitlustajad ise palusid, et see oleks natukene konkreetsem ja sisaldaks lisavõimalusi."

Linnapea Ossinovski lisas, et riigi määruse järgi on ootus, et toit vastaks toitumis- ja tervisekaitsenõuetele. "Me lisame siia täiendava aspekti juurde, mis tegelikult on ju elementaarne toitlustuse puhul, et see toit maitseks," sõnas ta. "Me hakkame eesmärgistama, mõõtma ja nõudma toitlustajatelt, et nad võtaksid koolitoidu maitsvust tõsiselt."