"Täna annan vanglaametile koos justiitsministeeriumi, FBI ja sisejulgeolekuministeeriumiga korralduse taasavada oluliselt laiendatud ja ümberehitatud ALCATRAZ," kirjutas Trump sotsiaalmeediakeskkonnas Truth Social.

"EHITAGE ÜLES JA AVAGE ALCATRAZ!" postitas Trump samas. "Ameerikat on liiga kaua vaevanud tigedad, vägivaldsed ja korduvkurjategijad, ühiskonna rämps, kes ei panusta kunagi millegi muuga peale viletsuse ja kannatuste. Kui me olime tõsisem rahvas, minevikus, ei kõhelnud me kõige ohtlikumaid kurjategijaid vangistamast ja hoidmast neid eemal kõigist, keda nad võisid kahjustada. Nii see peakski olema."

Trumpi korraldus ammu suletud vangla taastada ja taasavada oli viimane samm tema püüdlustes muuta föderaalvangide ja immigratsioonireeglite rikkujate kinnipidamise viisi ja kohta.

Kuid Alcatrazi taastamine oleks tõenäoliselt kulukas ja keeruline ettevõtmine. Vangla suleti 1963. aastal laguneva infrastruktuuri ja saarel paikneva rajatise remondi- ja varustamiskulude tõttu, sest kõik alates kütusest kuni toiduni tuli sinna laevaga kohale toimetada.

Kompleksi tänapäevaste standarditega vastavusse viimine nõuaks tohutuid investeeringuid ajal, mil USA vanglaamet on sarnaste infrastruktuuriprobleemide tõttu vanglaid sulgenud.

Vangla, mis on kurikuulus selle poolest, et sealt on tugevate ookeanihoovuste ja seda ümbritsevate külmade Vaikse ookeani vete tõttu võimatu põgeneda, oli tuntud ka kui The Rock (Kalju) ja seal peeti kinni mõningaid riigi kõige kurikuulsamaid kurjategijaid, sealhulgas gangster Al Capone'i ja George Kellyt ehk Machine Guni .

See on pikka aega andnud inspiratsiooni loojatele ja sellest on tehtud arvukalt filme, sealhulgas "Kaljukindlus" (The Rock) Sean Connery ja Nicolas Cage'iga peaosades. FBI andmetel üritas 29 aasta jooksul, mil see oli avatud, sealt 14 korral põgeneda kokku 36 meest. Peaaegu kõik tabati või nad hukkusid põgenemisel.

Kolme konkreetse vangi – John Anglini, tema venna Clarence'i ja Frank Morrise – saatus on vaieldav ja seda kujutati 1979. aasta filmis "Põgenemine Alcatrazist", mille peaosas oli Clint Eastwood.

Alcatrazi saar on nüüdseks oluline turismisihtkoht, mida haldab USA rahvusparkide talitus ja mis on nimetatud riiklikuks ajalooliseks vaatamisväärsuseks.

Trump ütles ajakirjanikele Floridast Valgesse Majja naastes, et vangla taasavamise idee on tal kaua olnud ja nüüd otsustas ta selle ellu viia. "See on seaduse ja korra sümbol," ütles ta.

Endine Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, California demokraat, kelle valimisringkonda saar kuulub, seadis kahtluse alla vangla taasavamise teostatavuse pärast nii paljusid aastaid. "See on nüüd väga populaarne rahvuspark ja suur turismiatraktsioon. Presidendi ettepanek ei ole tõsiselt võetav," kirjutas ta X-is.

Uudisteagentuuri AP sõnul on saar on tõeline ajastu märk USA parandusasutuste ajaloost. Vanglaametil on praegu 16 kinnipidamisasutust, mis täidavad sama range turvalisusega funktsioone kui Alcatraz, sealhulgas maksimaalse turvalisusega kinnipidamisasutus Florence'is Colorados ja USA kinnipidamisasutus Terre Haute'is Indianas, kus asub föderaalne surmakamber.

Korraldus tuleb ajal, mil Trump on sattunud vastuollu kohtutega, püüdes saata süüdistatavaid jõuguliikmeid El Salvadori maksimaalse turvalisusega vanglasse ilma nõuetekohase menetluseta. Trump on välja pakkunud ka juriidiliselt kahtlase idee saata mõned USA föderaalvangid terrorismivanglasse, mida tuntakse CECOT-i nime all.

Trump on andnud ka korralduse avada Kuubal Guantanamo lahe ääres kinnipidamiskeskus, kus hoitaks kuni 30 000 inimest, keda ta on nimetanud "kõige hullemateks kriminaalseteks tulnukateks".

USA vanglaamet on viimastel aastatel silmitsi seisnud arvukate kriisidega ja on sattunud suurema kontrolli alla pärast seksuaalkuritegudes süüdistatud Jeffrey Epsteini enesetappu New Yorgi föderaalvanglas 2019. aastal.

AP märkis, et tema uurimine paljastas vanglaametis sügavaid, varem teatamata rikkumisi. See on toonud välja töötajate laialdase kuritegevuse, kümneid põgenemisi, kroonilise vägivalla, surmajuhtumeid ja tõsise personalipuuduse, mis on takistanud reageerimist hädaolukordadele, sealhulgas rünnakutele ja enesetappudele.

AP uurimine paljastas ka ohjeldamatu seksuaalse väärkohtlemise California osariigis Dublinis asuvas föderaalses naistevanglas. Eelmisel aastal allkirjastas president Joe Biden seaduse, mis tugevdab järelevalvet ameti üle pärast seda, kui AP teated tõid esile selle arvukad puudused.

Samal ajal tegutseb vanglaamet pidevas muutumises – hiljuti on ametisse nimetatud uus direktor ja ümbermääratletud missioon hõlmab tuhandete immigratsioonirikkumistes süüdistatud kinnipeetavate vastuvõtmist mõnes oma vanglas ja kinnipidamisasutuses vastavalt kokkuleppele sisejulgeolekuministeeriumiga. Amet sulges eelmisel aastal mitu asutust, osaliselt kulude kokkuhoiuks, kuid ehitab Kentuckysse ka uut vanglat.