Merz kukkus kantslerihääletuse esimeses voorus läbi ning tema kodupartei soovis, et juba teisipäeval toimuks teine voor. Teisipäeval toimuski teine voor, ning Merzist sai Saksamaa uus kantsler.

Merz sai parlamendi alamkojas toimunud salajasel hääletusel 325 häält, enamuse saavutamiseks oli vaja vähemalt 316 poolthäält.

Järgmise sammuna esitab president  Frank-Walter Steinmeier Merzile ametisse nimetamise tunnistuse. Seejärel naaseb Merz parlamenti ning annab ametivande. Ka uued ministrid annavad teisipäeval ametivande, vahendas Saksamaa rahvusringhäälingu ARD teleuudistesaade "Tageschau".

Esimeses voorus toimunud hääletus oli esimene kord Saksamaa sõjajärgses ajaloos, kui eeldatav kantsler ei osutunud edukate koalitsiooniläbirääkimiste järel valituks. Seejärel toimusid kulissidetagused kõnelused ja Merz osutus teises voorus valituks.

Merzi konservatiivid võitsid veebruari lõpus toimunud erakorralised valimised 28,5 protsendi häältega, kuid enamusvalitsuse moodustamiseks vajavad nad vähemalt ühte partnerit.

Esmaspäeval sõlmisid nad koalitsioonilepingu vasaktsentristliku SPD-ga, kes sai valimistel ainult 16,4 protsenti häältest, mis on nende halvim tulemus Saksamaa sõjajärgses ajaloos.

CDU-l ja sotsiaaldemokraatidel (SPD) on 630-liikmelises parlamendi alamkojas kahe peale 328 mandaati, mis on sõjajärgse aja üks kõige väiksemaid enamusi, millega koalitsioonivalitsus on moodustatud.

Veebiväljaanne Politico kirjutab, et pärast hääletust tundus, et Merz hingas kergendatult. Merz tänas seejärel parlamendi spiikrit Julia Klöcknerit ning ametist lahkuv kantsler Olaf Scholz õnnitles oma järeltulijat. 

Teisipäeval toimunud sündmused viitavad, et 69-aastane Merz asub nüüd hapra koalitsiooni etteotsa. Viimased uuringud viitavad, et Merzi ja CDU toetus on pärast 23. veebruaril toimunud valimisi langenud. 

Kriitikud süüdistavad juba Merzi valimislubadustest taganemises ning leiavad, et uus koalitsioonilepe ei esinda paremtsentristide huve.