Rääkides Friedrich Merzi kantsleriks saamisest ütles ta, et võrreldes eelmise valitsusega on Saksamaa positsioon jõulisem. "Ja ma usun, et Saksamaa kavatsus oma kaitsevõimekusse oluliselt rohkem panustada on tõsine. Samas on sisepoliitiliselt keeruline selles suunas liikuda. Saksamaal on erinevaid arvamusi. Nii, et lihtne see ei saa olema ja arvata võib ka, et Venemaa omaltpoolt püüab kasutada kõiki võimalikke hoobasid, et Saksamaal lisada sellist kriitikat ja protesti valitsuse poliitika suhtes," lausus Raik.

Raiki sõnul on sakslaste jaoks olnud šokk arusaamine, et nad ei saa enam USA peale kindlad olla. "See on ka ma arvan, et muutnud väga palju sakslaste hoiakut," ütles ta.

"Sakslased on olnud Euroopas eriti tugevalt seda usku, et nende ülesanne on panustada heade suhete ehitamisele Venemaaga. Seal kannapööret teha ei ole neil päris õnnestunud. Endiselt on Saksamaal neid poliitilisi jõude, kes ootavad pikisilmi seda, et sõda lõppeb ja siis saab hakata kiiresti Venemaaga suhteid normaliseerima. Sellises olukorras Friedrich Merz püüab Saksamaa suunda muuta, ja toetust Ukrainale ja oma kaitsesse panustamist oluliselt tugevdada," rääkis Raik.

Raiki sõnul oodatakse kindlasti Saksamaalt nüüd ka suurema rolli võtmist Ukrainat toetavas nii-öelda tahte koalitsioonis.

"Saksamaa on lihtsalt nii suur ja kõige rikkam Euroopa riik. Nii, et ükskõik, kas me räägime Euroopa kaitsevõimest, Ukraina toetamisest, sellest, kas Euroopa suudab luua endale usutava heidutuse Venemaa vastu. Seal peab olema Saksamaal väga tugev panus, muidu see lihtsalt ei saa olla piisavalt usutav. Nii, et Euroopa julgeoleku tulevik praegu väga palju sõltub Saksamaast ja Merzil on väga suur vastutus," sõnas Raik.

Milline on USA positsioon Ukraina rahukõnelustel?

Ukraina rahukõneluste kohta ütles Raik, et suures pildis midagi olulist Venemaa, ega ka Ukraina positsioonides muutunud ei ole, küll aga on endiselt kõige suurem küsimärk, mis on ikkagi USA positsioon.

"See on kõikuv ja siin toimub justkui võistlus sellele, kes suudab rohkem USA positsiooni mõjutada – kas Venemaa või Ukraina koos Euroopaga. Ja vahepeal tundub, et Ukraina ja Euroopa riigid teevad selles mingeid edusamme, aga siis tuleb jälle tagasilöök ja paistab, et Venemaal on endiselt Trumpile mõju," sõnas Raik.

"Tundub, et tema on võtnud sellise hoiaku, et Venemaad tuleb kohelda kui suurriiki. Trump on püüdnud olla neutraalsel positsioonil. Aeg-ajalt on ta küll maininud, et ta on valmis kasvatama survet Venemaa suunas. Aga siis on ta jälle kiiresti sellelt positsioonilt tagasi tõmbunud," kommenteeris Raik.

Ta märkis, et nüüd me oleme jõudnud olukorda, kus on väga konkreetsed ettepanekud tehtud. "Ukraina on omaltpoolt öelnud, et Zelenski on valmis Putiniga läbi rääkima. Ja nüüd on see hetk, kus pannakse proovile see, et kas USA ja Euroopa riigid päriselt on valmis Venemaale survet lisama. Nii USA kui ka Euroopa on maininud, et nad on selleks valmis. USA puhul ma natuke kahtlen endiselt, kas nad seda teevad," ütles Raik.

"Viimased signaalid on ju Euroopa suurte riikide liidritelt sellised, et Euroopa on valmis nii sanktsioonide karmistamiseks kui ka relvaabi lisamiseks Ukrainale. Nii, et ma arvan, et nii Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia juhid on väga palju oma usutavust mängu pannud. Nii, et ma ootaks, et mingid reaalsed sammud ka nendele sõnumitele järgnevad," sõnas Raik.

Saatejuht Maria-Ann Rohemäe viitas, et USA kongressis on valminud mitmekümne senaatori toetusega sanktsioonipakett ja tundub, et üle 70 senaatori on valmis seda ka vastu võtma. Ent kas ka Valge maja on valmis seda vastu võtma?

"Normaalses poliitilises õhustikus oleks selge, et sellises olukorras USA poliitika liiguks selles suunas, mida nii suur hulk senaatoreid toetab. Aga praegu, kui presidendiks on Trump, me ei saa selles nii kindlad olla. Tema on ikkagi püüdnud rohkem võimu püüdnud enda kätte võtta. Võib-olla läheb see nii, et lõpuks kõik joonduvad Trumpi taha ja ei ole võimalik teha selliseid otsuseid, mida Trump isiklikult ei ole valmis toetama," vastas sellele küsimusele Raik.

Selles, kas Vladimir Putin ilmub rahukõnelusteks Türki või mitte Raik sugugi kindel ei ole. "Mina küll väga hinge kinni ei hoia. Ma olen kindel, et Venemaa leiab mingi põhjenduse selleks, miks Putin sinna ei saa kohale sõita. Venemaa püüab ikkagi veeratada selle süü Ukraina peale. Eks ole näha, kas USA on valmis sellise mänguga kaasa minema," lausus ta.

Raik: Venemaa ja Hiina näitasid, et nende partnerlust ei suuda keegi lõhkuda

Raik kommenteeris ka Venemaa ja Hiina suhteid ja leidis, et Hiina presidendi hiljutise külaskäiguga Moskvasse sai kinnitust, et nende suhet ei ole USA-l kerge lõhkuda.

"Ei Hiina ega Venemaa kindlasti ei usalda USA-d. Nad kindlasti ei usalda ka üksteist 100 protsenti, aga ma usun, et nad ikkagi tajuvad, et neil on olulised ühishuvid. Ja see põhiline ühishuvi on ju aastaid olnud, et nad mõlemad soovivad USA rahvusvahelise mõju nõrgenemist. Nii, et kuigi nad mõlemad ka eraldi peavad mingeid oma läbirääkimisi USA-ga, siis ma arvan, et nüüd nad andsid selle signaali, et see nende partnerlussuhe on ikkagi selline, mida keegi väljastpoolt ei suuda lõhkuda," lausus Raik.

Paljud analüütikud on aga öelnud, et USA on püüdnud Ukraina rahukõnelustega tõmmata Venemaad kuidagi Hiina rüpest välja.

"Kõik Hiina-Vene suhete eksperdid, kes seda teemat on kommenteerinud, on olnud üsna üksmeelsed selles osas, et see oli ebarealistlik eesmärk. Kuigi tõesti USA administratsioonis on, kes arvasid, et selline nii-öelda tagurpidi Kissinger, nagu seda ka nimetatakse, tõmmata Venemaa Hiinast eemale, oli üks USA eesmärke," ütles selle kohta Raik.