Venemaa ei nõustunud lääneriikide pakutud 30-päevase relvarahuga Ukrainas ja kuigi Ukraina president Volodõmor Zelenski pakkus Venemaa juhile Vladimir Putinile otsekohtumist Istanbulis, on praeguseks üsna selge, et Putin neljapäevaks kavandatud kohtumisele ei lähe, ütles Raik.

"Praeguseks on kõigile selge, et Putin ei soovi minna Zelenskiga läbi rääkima, ta lihtsalt proovib leida mingit väljapääsu, kus ta suudaks jätta muljet, et läbirääkimiste edasilükkumine on ukrainlaste süü. Ja ta soovib kindlasti hoida USA kaasatuna protsessis, nii et kahepoolne, USA ja Venemaa vaheline protsess ka edasi liigub," lausus Raik.

Raiki sõnul on ukrainlased valmis selleks, et sõda jätkub veel pikalt ega oota kiiret lahendust.

"Ma arvan, et Venemaa poolel samuti ei ole kiire rahu ootust. Venemaa lihtsalt ei taha rahu. Ukrainlased muidugi tahaksid rahu, aga nad näevad, et Venemaa ei ole valmis leppima sellise rahuga, mis tagaks Ukraina suveräänsuse säilimise. Venemaa poolel on endiselt see usk, et kui nad edasi sõdivad, siis nad võivad saavutada enda jaoks parem tulemuse," lausus ta.

Veelgi olulisem põhjus, miks Putin rahu ei soovi, on see, et Putini juhitava režiimi jaoks on sõda Ukrainas muutunud justkui hapnikuks, mis aitab režiimil elus püsida, lisas Raik.

"Kui sõda lõppeks, siis kõik need majanduslikud, sotsiaalsed probleemid, mis Vene ühiskonnas on väga tõsised – neid oleks palju raskem kontrolli all hoida. Praegu saab neid põhjendada sõjaga," ütles ta.

Raik märkis, et Venemaa ei ole valmis leppima sellega, et Ukraina on suveräänne riik. "Ainuke lahendus, mis Putini režiimile sobiks, on see, et Ukraina kapituleerub ja Venemaa suudab allutada Ukraina oma kontrolli alla. Siin ei ole midagi muutunud," lausus ta.

USA on Trumpi juhtimisel rahuvahendaja rollis üritanud olla kuidagi neutraalne ning püüdnud kohelda Putinit kui suurriigi juhti ning juhtinud kogu protsessi sel moel, et Putin ei kaotaks oma nägu, nentis Raik.

"Aga ma kardan, et sellist valemit ei ole tegelikult olemas, kus me jõuaks rahuni, kus Putin säilitaks oma näo ja Ukraina oma suveräänsuse. Ma kardan, et sellist päris rahulepingut praeguse Venemaa režiimiga ei tulegi. Võib tulla lihtsalt relvarahu, kui ei ole enam suutlikkust sõda edasi pidada ja Venemaa nõustub sellega siis, kui nad on sunnitud oma kalkulatsiooni muutma ja leiavad, et ei ole võimalik enam seda sõja tulemust enda jaoks parandada. Siis nad on võib-olla nõus relvarahuga ja mingi läbirääkimiste protsessiga. Aga see ei tähenda veel rahulepingut," rääkis Raik.

Et praegu üldse räägitakse läbirääkimistest Ukraina ja Venemaa vahel, on seetõttu, et seda soovib USA: Ukraina on sunnitud kaasa rääkima, ja ka Euroopa riigid, isegi kui nood ei näe erilist lootust, et praegu oleks võimalik rahuni jõuda, lausus Raik.

"Aga kõigile on oluline USA-d selles protsessis kaasas hoida. Seda soovivad venelased omadel põhjustel, kuivõrd nad loodavad, et praegune (USA) administratsioon veel äkki järeleandmisi teeb. Eks nad võib-olla lootsid ka seda, et USA suudab Ukrainale peale suruda mingi halbadel tingimustel rahu. Praegu see paistab pigem vähetõenäoline. Nüüd on Ukrainal pigem lootust, et USA ei lõpeta Ukraina toetamist, maavarade lepe andis selles osas natuke lootust juurde," ütles Raik.