Eesti tahab koos Soome ja Rootsiga luba EL-is hülgetooteid müüa

Eesti koos Soome ja Rootsiga soovib, et Euroopa Liidus oleks lubatud kaubelda hüljestest tehtud toodetega. Kolme riigi ministrid saatsid Euroopa komisjonile sel nädalal ühispöördumise.
Euroopa Liidus on hülgetoodetega kauplemine lubatud vaid põlisrahvastale. Teised hülgetoodetega kaubelda ei tohi, sealhulgas rannarahvas, näiteks kihnlased.
Eestis on hallhülgeid palju ja nad põhjustavad rannakalandusele suuri probleeme. mistõttu võiks neid rohkem küttida, kuid küttimismotivatsioon on vähene, sest kütitud hüljestega pole peale enda tarbeks kasutamise midagi teha.
"Euroopa Liidu reeglid täna siis keelavad hüljestest valmistatud toodetega kauplemise ja see on juba tegelikult kehtinud päris pikka aega," ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.
Tuusi sõnul on piirang ebamõistlik ning Eesti koos Soome ja Rootsiga on kogu aeg soovinud hüljestest valmistatud toodete kauplemise lubamist. Et Euroopa Komisjon hindab parasjagu regulatsiooni asjakohasust, saatsid kolme riigi ministeeriumid komisjonile ühise pöördumise.
"Oleme siis sellise ühiskirja just sellel nädalal Rootsi ministri ja meie regionaal- ja põllumajandusministri ning Soome põllumajandusministri ja metsandusministri allkirjaga saatnud. Ja ma tean ka seda, et ka meie kalurid on komisjonile survet avaldamas selles suhtes," ütles Tuus.
Tuusi sõnul on Eesti vetes hinnanguliselt 7000 hallhüljest ja nende arvukus järjest tõuseb.
"Nad söövad kuskil 9000 tonni kala, meie rannakalurid püüavad aastas välja kuskil 12 000 tonni kala. Nii et see on peaaegu sama suur kogus, kui meie rannapüüdjad püüavad. Hüljes peab meie meres kindlasti olema. Lihtsalt küsimus on, kui palju neid on. Hinnang on selline, et hülge populatsiooni hea seisund on tagatud ka siis, kui neid on poole vähem ehk kuskil 3000-3500 kandis," selgitas Tuus.
Liivi lahe kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm ütles, et ka nemad saatsid komisjonile pöördumise. Tema sõnul suurendaks võimalus hüljestest tehtud tooteid turustada huvi küttimise vastu.
"Tegelikult on ju hüljestest võimalik kasutada ära praktiliselt kõik. Ainult soolikad ja mõned luud läheksid utiliseerimisele, aga nahka, liha, rasva, kõike on võimalik ju kasutada ja seda teevad norrakad väga edukalt," lausus Tamm.
Ministeerium loodab, et Euroopa Komisjon võtab seisukoha veel enne suve.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi