Kaks nädalat enne kohalike omavalitsuste valimisi, 10. oktoobril, hakkab üle Euroopa kehtima määrus, millega tuleb poliitreklaamidele lisada hulga infot.

Esiteks vajab valimisreklaam märgistust, et tegemist on tõepoolest valimisreklaamiga. Teiseks peab reklaam lingi või QR-koodiga suunama infoni, kes on selle tellija, kes maksis, kui palju maksis ja kaua reklaami näidatakse.

Samas puudub Eestis ühene arusaam, mis üldse on poliitreklaam.

"Ma hirmuga mõtlesin, et tootsime suure koguse Isamaa mulda, kasvuturvast ja oleme seda edukalt laatadel jaganud, aga me ei kirjutanud peale, et tegemist on valimisreklaamiga. Kui nüüd ei jõua kõike ära jagada, siis järgmine aasta ilmselt seda enam selles pakis jagada ei tohi, ju me peame siis uued plastikpakid tegema, et ma ei tea, kus see keskkonnasääst ja mõistlik lähenemine siin on," lausus erakond Isamaa peasekretär Andres Metsoja.

Selguse saamiseks arutati teemat ka riigikogu korruptsioonivastases erikomikomisjonis, kuid poliitikute hinnangul läks asi vaid segasemaks. Näiteks pole selge, kas üks poliitik teisele sotsiaalmeedias õnne võib soovida või kas raadios peab pärast kahekümne sekundilist reklaami järgnema kaheminutiline infotekst.

"Täna me võime olla olukorras, kus vahetult enne valimisi kaob igasugune poliitreklaam ära. Sellel põhjusel, et täna ei osata seda tõlgendada. Põhimõtteliselt selle järgi võib ükskõik mida poliitreklaamiks nimetada. Näiteks erinevad poliitdebatid võivad olla poliitreklaamid. Lisaks võib see tähendada, et ka erinevad valimisjaoskondade teated on ka poliitreklaam," sõnas riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE).

Lisakoormust ja bürokraatiat tuleb juurde nii reklaamitellijale, reklaami tegijale kui ka meediamajadele, kes peavad eksides tasuma kõrgeid trahve. Seepärast näiteks Postimees kaalub, kas siis üldse poliitreklaami järgmistel valimistel oma veergudele lubada.

Määruse esialgne mõte oli suurendada läbipaistvust, kuid ka justiits- ja digiminister tunnistab, et plaan on koostatud naiivselt. Eesti hääletas Euroopa Liidu tasandil 2021. aastal koos Austria ja Ungariga määruse vastu, kuid sellest ei piisanud, et teisi riike ära veenda.

"Maksimumtrahvid Euroopas on suured, aga Eestis meil on selge kavatsus rakendada seda ikkagi tervemõistuslikult. Meil ei ole mingit eesmärki kohe trahvima tõtata kellegi kraesse. Pigem on alguses ikkagi selgelt riigi ja TTJA funktsioon nõustav ning järeleaitav," ütles justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200).

Poliitreklaamile hakkab järelevalvet tegema tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet.

"See on umbes 30-50 ühikut informatsiooni, mida tuleb edastada, mida tuleb vahendada, läbipaistvaks teha ja üles laadida Euroopa Liidu kesksesse infokogusse. Ma tahaks küll loota, et ka Euroopa komisjon nende nõuete jõustamisel järgib natuke kainet mõistust, sest arvatavasti esimese hurraaga seda määrust vastuvõttes püüti saavutada mingi maksimaalne läbipaistvus, maksimaalne tulemus, mõtlemata, et kas reaalses elus selline maksimalism on üldse mõeldav ja kas see on ka vajalik," sõnas meedialiidu tegevjuht Väino Koorberg.