Muu hulgas kogudusi registreeriv Tartu maakohtu registriosakond pöördus oma tavapärase praktika käigus siseministeeriumi poole Eesti moslemite muftiaat koguduse registrisse kandmise taotlusele arvamuse avaldamiseks.

Taotluse dokumentidega tutvunud siseministeeriumi usuasjade nõunik Ilmo Au leidis, et koguduse esitatud dokumendid ei vasta siseministeeriumi hinnangul kirikute ja koguduste seaduses sätestatud nõuetele ning eesti keele reeglitele. Seega oli ministeerium seisukohal, et seda usulist ühendust ei saa registrisse kanda.

Näiteks kirjutas Au, et usulise ühenduse nimi ei vasta kirikute ja koguduste seaduse punktile, mille kohaselt nimi ei või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas. Muu hulgas märkis Au ka, et loodava koguduse põhikirja punktide järgi saanuks kogudusse kuuluda vaid alaliselt Eestis elavad elanikud, kuid selline piirang ei ole kooskõlas Eesti põhiseadusega.

Põhikirja andis registreerimiseks seltskond inimesi, kelle eesotsas on Au sõnul Ildar Muhhamedšin.

"Tema on selline vaimulik, kellel pole olnud head läbisaamist olemasolevate kogudustega - need on ta oma liikmeskonnast välja arvanud. Nüüd ta teeb omaette kogudust. Kõik võivad seda teha, aga see põhikiri ei vastanud seaduse kõigile sätetele. Kui nad puudused eemaldavad ja esitavad registriosakonnale korrigeeritud põhikirja, siis ma ei näe küll mingit takistust, et seda kogudust ei saa registreerida," rääkis Au ERR-ile.

Au ütles, et täiesti uute registreerimist soovivate koguduste põhikirjade ülevaatamist tuleb ministeeriumil aastas ette neli-viis korda ette.

"Praegu on järjekorras täiesti uus asi - Grace Bible Church. Ma eeldan, et need on sisserännanud inimesed, kes soovivad oma kogudust teha. Aga miks mitte," sõnas Au.

Au sõnul pole viimastel aastatel sagenenud muslimikoguduste registreerimissoovid.

"Eestis on kaks muslimikogudust. Üks on traditsiooniline ja ajalooline Eesti islami kogudus. See on Eestis sajandeid elanud muslimikogukonna järeltulijate ja nõukogude perioodil siia kolinud inimeste kogudus, kuhu kuuluvad väga positiivse nähtusena nii sunniidid kui ka šiiidid. Teine kogudus on uus, Eesti islami šuura nõukogu sar al-iftaa kogudus. Selle põhiseltskonna moodustavad eri rahvuste esindajatest sisserännanud, aga nende hulgas on ka eestlasi," rääkis Au.

Kuigi kaitsepolitsei on oma aastaraamatutes hoiatanud, et islamiusuliste suurenenud kogukonnaga kasvab radikaliseerumise tõenäosust, siis Au sõnul leidub radikaale igas religioonis, ka kristlaste hulgas.

Mullu märtsis toimus Eesti islami koguduse nõukogu koosolek, kus seoses finantsdistsipliini rikkumisega kutsuti tagasi koguduse peavaimulik Ildar Muhhamedšin.

Koosolekul osalesid viis nõukogu liiget, kes esindasid Eesti islamirahvaste kultuuriseltse. Nõupidamise tulemusena leiti, et tuleb avaldada Muhhamedšinile umbusaldust ja ta tagasi kutsuda peavaimuliku kohalt, teatas nõukogu toona.