ERR kirjutas mõni nädal tagasi, et justiits- ja digiminister Liisa Pakosta käis välja plaani ühendada samaliigilised kohtud, luua asenduskohtunike süsteem ja kaotada rahvakohtuniku institutsioon, et kohtute tööd efektiivsemaks muuta. Paljude kohtunike hinnangul pole aga plaani piisavalt analüüsitud ja küsitav on ka selle vastavus põhiseadusele.

Riigikohtus märkis justiitsministeeriumile saadetud kirjas, et kohtunike enamus ei toeta kohtute liitmisele suunatud eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK) esitatud plaane, kuid riigikohtunike vähemus, sealhulgas riigikohtu esimees Villu Kõve põhimõtteliselt seda siiski toetavad.

Koos Kõvega jäid toetavale seisukohale riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe ja riigikohtunik Urmas Volens, kes märkisid, et kuigi vastuseta on mõned ühendatud organisatsiooni tegutsemist ja efektiivsust puudutavad küsimused, on tegu pigem muredega, mis ei väära kohtute ühendamise põhilist positiivset efekti.

"Milleks oleks kogu kohtusüsteemi käsutuses oleva inim- ja materiaalsete ressursside paindliku kasutamise võimaldamine kohtuasjade lahendamiseks üle kogu riigi seniste kunstlike piirkondade asemel. Kõikvõimalikud asjade ja koormuse ümberjagamise mehhanismid või kohtute osaline ühendamine samaväärset efekti ei annaks," märkisid nad.

Nende sõnul on kohtute ühendamisel tekitatav paindlik üle riigi kohtuasjade jagamise süsteem, millega oleks võimalik ühtlustada kohtunike töökoormust, vältida asjade kuhjumist ühes kohtus, võimaldada kohtunike tõhusamat koostööd üle riigi ning huvitavate ja ka keerulisemate asjade lahendamist kõigile kohtunikele.

"Üleriigilise spetsialiseerumise kaudu oleks võimalik perspektiivis saavutada asjade lahendamine professionaalsemalt ja seega ka kiiremini," märkisid kolm VTK toetajat.

Samuti pole põhjendatud hirm, et maakohtute liitmisel tekkiv üks maakohus oleks keskseks juhtimiseks liiga suur, lisasid nad. "Säiliksid kohtumajad ja kohtunikud saaksid töötada just neile sobivamates kohtutes. Kohtumajade säilimine aitab tagada inimeste osalemise õigusemõistmises võimalikult elukoha lähedal," leidsid Kõve, Kaljumäe ja Volens.

Lisaks ei nõustunud nad väitega, et kohtusüsteemi põhihäda on rahapuudus, märkides, et riigipoolne finantseering ulatub 70 miljoni euroni, mis on samas suurusjärgus kui kõigi advokaadibüroode eelarve kokku.

Ühtne kohus saaks töötada efektiivselt siis, kui töö aluseks oleks kohtu kehtestatud tööjaotusplaan, mis peaks maandama hirmu, et kohtunik peaks ebaratsionaalselt hakkama asjade lahendamise üle riigi ringi sõitma.

Erinevalt oma mitmetest kolleegidest kohtusüsteemis leidsid Kõve, Volens ja Kaljumäe, et kohtute ühendamise põhiseaduspärasuse küsimuse riski tuleb hinnata pigem madalaks.

Riigikohtu kohtunike enamus on plaanile siiski vastu

VTK vastu olnud riigikohtunikud leidsid, et kohtute liitmise mõjuanalüüs on puudulik ning et ka ilma kohtuasutusi liitmata on võimalik kohtusüsteemi arendada tervikliku põhiseadusliku institutsioonina.

"Märgime, et kohtusüsteemi ees seisvad tegelikud probleemid – menetlusaegade pikenemine, koormuse kasv – ei sõltu kohtuasutuste arvust ega spetsialiseerumisest, vaid tulenevad ebakõlast ressursi ja töömahu vahel," seisis kirjas.

Riigikohus esitas juba mullu kevadel justiitsministeeriumile seaduseelnõude kavandid, kuidas kohtusüsteemi ülesandeid piirata, vähendada menetluste bürokraatiat ning vähendada kohtuvaidluste arvu. "Tegelike probleemide lahendused ning kokkuvõttes menetlusosaliste õigused sõltuvad esmajoones nendest ettepanekutest," märkis kohtunike enamus.

Arvamuses tuuakse välja, et VTK-s esitatud peamine lähteprobleem, kohtute ebaühtlane koormus, ei ole tegelikkuses üldse suur: valdavalt on kohtute koormus koormuspunktidesse arvutatuna ühtlane.

VTK vastu olnud kohtunike hinnangul on kohtute ühendamise eesmärgid oluliselt määral üksteisega vastuolus. "Kui tahetakse parandada õigusemõistmise kättesaadavust inimestele ehk asju peaks arutama neile soodsas asukohas ja samal ajal vaidluste paindlikku jaotamist kohtunikele üle Eesti valdkondliku spetsialiseerumise alusel, tähendaks see senisest enam istungite pidamist väljaspool kohtuniku teenistuskohta. See läheb vastuollu eesmärgiga muuta kohtuniku amet atraktiivsemaks, sest kohtunikul ei ole enam ettenähtav, kus ta õigust mõistmas hakkab käima," leidsid nad.

Samuti viitab nende hinnangul põhiseaduse sõnastus teadlikule valikule kohtute detsentraliseeritud juhtimismudeli ja territoriaalse alluvusjaotuse kasuks ning seega tekiks vastuolud põhiseadusega. "Tsentraliseerimisega kaasneb hierarhia ja autoritaarsuse kasv. Sellel on mõju kohtuniku sõltumatusele," märgiti arvamuses.

Riigikohtunike enamus leidis, et enne VTK-ga edasiminekut on tarvis juhtimisteaduslikku eksperthinnangut kohtusüsteemi tsentraliseerimise mõjude kohta.

VTK vastu olnud kohtunikud leidsid, et VTK-s esitatud eesmärgid on võimalik optimaalses ulatuses saavutada ka alternatiivsete meetmetega. Näiteks märkisid kohtunikud, et piisav spetsialiseerumine on võimalik tagada ka detsentraliseeritud juhtimise ja kohtuasutuste paljususe tingimustes, nagu kinnitab riigikohtu halduskolleegiumi kogemus.

Rahvakohtunike kaotamise plaaniga nõustusid kõik riigikohtunikud, ka Kõve, Volens ja Kaljumäe.

Sama astme kohtute ühendamise plaanile on varem vastuseisu avaldanud maakohtute ning Tartu ringkonnakohtu kohtunikud. Tallinna ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur on samas leidnud, et talle see idee meeldib ning et protsessi tulemusel koorub välja palju parem tulemus kui see, mis praegu väljatöötamiskavatsusse on kirja saanud.