Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin (Keskerakond) palus Madisel selgitada, kuidas peaks olema tagatud tervishoiuteenused patsiendile, kes ei oska eesti keelt – eriti neil juhtudel, kui patsient ei ole ise võimeline tõlkimist korraldama.

Madise nõustus Tšaplõginiga, et ükski patsient ei tohiks jääda arstiabita.

Madise rõhutas muu hulgas, et tegemist on mitmetahulise probleemiga.

"Ühest küljest peab tervishoiutöötaja kindel olema, et ta mõistab patsienti, sest see loob eelduse kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks. Võõrkeeleoskust arstilt seaduse järgi nõuda ei saa. Teisest küljest on patsiendi huvides saada
võimalikult arusaadavat teavet oma tervise ja ravi kohta. See osutab selgelt vajadusele, et tervishoiuteenused oleksid korraldatud viisil, mis lubaks keelebarjääri ületada võimalikult sujuvalt," lausus õiguskantsler.

"Patsient peaks saama kõigile tervishoiuteenust puudutavatele küsimustele selged vastused tervishoiuteenuse osutajalt. Patsient peab omalt poolt tervishoiuteenuse osutajale avaldama oma parima arusaama järgi kõik tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud asjaolud ja aitama kaasa teenuse osutamisele. Seega on kvaliteetse tervishoiuteenuse üks eeltingimusi, et tervishoiutöötaja ja patsient saavad üksteisest aru," sõnas Madise.

Madise ütles, et ta on Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsile ja Eesti nooremarstide ühendusele selgitanud, mida tuleks tervishoiuteenuse osutajal silmas pidada juhul, kui patsient ei valda eesti keelt.

"Selleks et vältida arusaamatusi, mis võivad tekkida keelebarjääri tõttu, oleks mõistlik tõlkimise küsimused lahendada enne teenuse osutamist. Juba vastuvõtule registreerimise ajal peaks patsiendi tähelepanu juhtima sellele, et kui ta eesti keelt piisavalt hästi ei mõista, tuleb tal mõelda tõlkimise korraldamisele. Kui aga tõlkimise eest on lubanud hoolitseda tervishoiuteenuse osutaja, siis tuleks patsiendile selgitada, mis tingimustel seda tehakse," sõnas Madise.

Õiguskantsler nentis, et teistsugune on olukord siis, kui osutatakse vältimatut abi, mille edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

"Tervishoiutöötaja peab osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. Vältimatu abi osutajal tuleb läbi mõelda ka sellised olukorrad, kus ta peab vastu võtma erakorralist abi vajava patsiendi, kes ei saa
terviseseisundi tõttu ise tõlkimist korraldada ega tõlkimiseks tehnilisi vahendeid kasutada," sõnas Madise.

Madise märkis ka, et keelebarjäär võib mõjutada tervishoiuteenuse kvaliteeti.

"See ei ole ainult Eestile omane mure. Keelebarjäär tervishoius on probleem kogu maailmas. Olukorraga toimetulekuks on välja pakutud eri lahendusi. Üks võimalus on arendada ja rakendada infotehnoloogilisi vahendeid, näiteks arendada tõlkeprogramme, ning õpetada meditsiinitöötajaid neid kasutama," sõnas Madise.

Aprilli lõpus jõudis meediasse juhtum, kus ühe Tallinna haigla EMO arst keeldus suhtlemast eesti keelt mitteoskava patsiendiga vene keeles, kuigi väitis, et oskab vene keelt vabalt.