ERR Ukrainas: tule all olev Harkiv taastab taristut ja võtab vastu põgenikke
Harkiv jääb pidevalt Vene drooni- ja raketirünnakute alla. Vaatamata sellele võtab linn iga päev vastu kümneid põgenikke rindeäärsetest küladest ja taastab hävitatud taristut.
Harkivis elab praegu 1 300 000 inimest – põhimõtteliselt sama palju nagu Eestis. Kuid üle 200 000 neist on tegelikult põgenikud rindeäärsetest rajoonidest.
"Mürsk kukkus otse meie maja ukse pihta," ütles põgenik Nadija. "Lootsime ime peale, istusime kodus viimase hetkeni. Lootsime, et äkki sõda lõpeb. Ja siis tuligi mürsk trepikotta. Siis helistasimegi lõpuks "Päästeinglitele", kes meid evakueeriks."
Põgenikekeskuses, mida ERR-i kaamerameeskond külastas, abistatakse iga päev kümneid Nadija saatusekaaslasi.
"Viimasel ajal on põgenike arv Kupjanski linnast ja rajoonist tunduvalt kasvanud. Ainuüksi mais võtsime sealt vastu 586 inimest," rääkis põgenikekeskuse koordinaator Serhii Musijenko.
Hoolimata pidevatele drooni- ja raketirünnakutele ning suurele põgenikevoole jääb Harkivist rahumeelse linna mulje. Täiemahulise sõja alguses hävitatud hooneid taastatakse ja nad ootavad oma peremehi koju tagasi.
"Tänaseks on 160 000 Harkivi elanikku jäänud koduta," lausus Harkivi linnapea Ihor Terehhov. "Neil on ju vaja kuskil elada. Nad tahavad oma kodulinna naasta. Inimesed tahavad koju tagasi tulla. Kui kõik majad saavad korda tehtud, on inimestel kuhu naasta."
Ehitaja Kirill näitas kaamerameeskonnale hoonet, kus enne sõda elas ligi 500 inimest, kuid praegu elab seal kuni 20 inimest.
Võib-olla peaks need tühjad korterid põgenikele andma, kes niigi on juba otsustanud Harkivisse jääda?
"Selle üle võivad otsustada ainult nende korterite omanikud. Kas anda need üürile või ise sinna naasta," vastas Harkivi linnapea Terehhov.
Maju taastatakse samal ajal, kui Vene väed püüavad luua niinimetatud puhvertsooni kahe riigi piirile ja seda loomulikult Ukraina poolele. Milleks siis taastada seda, mis juba homme võib varemetes olla?
"Seda ei saa keegi garanteerida. Loodame parimat. Kui halvimat loota, siis võiks kogu aeg keldris istuda. Meie loodame alati parimat, sellepärast taastamegi," sõnas Kirill.
"Mis "puhvertsoon"? Nad juba proovisid mitte ainult "puhvertsooni" luua, vaid kogu Ukrainat, kaasaarvatud Harkivit, ära võtta. Tulemust võite ise praegu näha," ütles linnapea Terehhov.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: AK