"Kui me jääme lihtsalt tule alla, siis see ei ole veel midagi. Aga mõnel korral oleme me olnud jahisihtmärk ja vaat see on juba väga ebameeldiv," ütles Punase Risti vabatahtlik Volodõmõr.

Volodõmõr on Punase Risti vabatahtlik. Koos oma paarimehe Olegiga suundub ta Kupjanskisse, praegu kõige ohtlikumasse kohta Harkivi oblastis. Üks vähestest linna jäänud elanikest esitas eelmisel päeval avalduse evakueerumiseks.

"Kupjanskit pommitatakse halastamatult juhitavate liugpommitega. Kümme pommi ööpäevas ei ole midagi võimatut. Kümme või rohkem pommi ööpäevas," ütles Volodõmõr.

Lähenedes sihtkohale, lisab Volodõmõr kiirust. "Praegu me sõidame läbi piirkonnast, kus alla saja kilomeetri tunnis sõita pole soovitatav," nentis ta.

Kupjanskis torkab silma inimeste ja igasuguse elu puudumine tänavatel. Navigatsioonivahendid ei tööta ja me eksime kiiresti teelt. Õnneks kohtame ühte kohalikku elanikku.

Kott ja kast – see on kõik, mida Serhii sai kodust lahkudes kaasa võtta. Tema naaber Viktor otsustas purukspommitatud linna jääda, aga võttis sellegipoolest igaks juhuks Punase Risti telefoninumbri.

Viimati olime Kristjan Svirgsdeniga Kupjanskis umbes kuus kuud tagasi. Nüüd näeme, et olukord siin on drastiliselt muutunud.

"Minu naabrusesse jäi veel kolm inimest elama. Meie tänaval elas palju rahvast. Ainult kolm ongi alles jäänud," ütles Serhii.

Serhii otsustas lahkumise kasuks alles mõni päev tagasi. "Pooleteise või kahe nädala eest läks päris hulluks. Peamiselt pommitatakse liugpommidega," lausus ta.

Serhii saatis pool aastat tagasi ema Harkivisse ja nüüd sõidab tema juurde. Samas on ka Harkiv regulaarselt Vene pommide sihtmärk.

"Kupjansk on väike, Harkiv suur. Kupjanskis on pihtasaamise võimalus suurem, Harkivis väiksem," ütles Serhii.

Volodõmõr lisab taas kiirust. "Kell üheksa algab tavaliselt pommitamine. Vaata siia. Viis minutit (veel aega)," lausus ta.

Sel korral meil Kristjan Svirgsdeni ja kogu meeskonnaga vedas – just viis minutit enne pommitamist jõudsime linnast lahkuda.