Oluline Ukraina sõjas reedel, 30. mail kell 19.05:

- HUR: ukrainlased lasid alla uusima Vene drooni;

- Türgi pakkus end USA, Venemaa ja Ukraina presidendi kolmikkohtumise võõrustajaks

- Kreml: Venemaa ja Ukraina arutavad relvarahu tingimusi Istanbulis;

- Trumpi erisaadiku sõnul on Venemaa mure NATO laienemise pärast õigustatud;

- Zelenski: Venemaa pole ikka veel relvarahu memorandumit jaganud;

- CDU liige kutsus sotsiaaldemokraate üles lõpetama Tauruse tiibrakettide tarnimise takistamine Ukrainale;

- Venemaa korraldas Harkivi piirkonnale taas ulatusliku droonirünnaku.

HUR: ukrainlased lasid alla uusima Vene drooni

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus (HUR) tabas oma õhutõrjesüsteemiga tõenäoliselt Venemaa uusimat reaktiivdrooni Dan-M, teatas HUR reedel.

"29. mail 2025 kasutati Odessa oblastis vaenlase öise droonirünnaku tõrjumiseks edukalt mobiilset õhutõrjeraketisüsteemi, mis oli varustatud rakettidega R-73 ja mille töötasid välispartnerite toel välja Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse asjatundjad," teatas HUR sotsiaalmeedias.

Teate kohaselt tulistasid Ukraina hävitajad pärast Venemaa drooni avastamist sihtmärki ning reaktiivdroon, arvatavasti Dan-M, hävis ja kukkus Musta merre.

Ukraina sõjavägi teatas varem, et Venemaa ründas neljapäeval, 29. mail Ukraina asulaid uut tüüpi ründedrooniga Dan-M.

Dan-M on droon, mille lennuaeg on 25–40 minutit, kiirus 400–750 kilomeetrit tunnis, lennukõrgus kuni üheksa kilomeetrit, see saab startida nii õhust kui ka maapealselt platvormilt.

Türgi pakkus end USA, Venemaa ja Ukraina presidendi kolmikkohtumise võõrustajaks

Türgi pakkus end USA, Venemaa ja Ukraina presidendi kolmik-kohtumise võõrustajaks, et aidata kaasa kolm aastat kestnud Ukraina sõjas rahu saavutamisele. Välisminister Hakan Fidan ütles Kiievit külastades, et Türgi usub siiralt, et teise Istanbuli kohtumise tulemusena oleks võimalik korraldada ka USA, Venemaa ning Ukraina presidendi kohtumine. Varem sel nädalal pidas Türgi välisminister kõnelusi Moskvas. Fidan rõhutas, et Türgi toetab täielikult Ukraina iseseisvust ja territooriumi terviklikkust, kuid liitumine NATO-ga on pikema arutelu teema.

"Mis puudutab Ukraina NATO liikmelisust, siis see on väga tõsine ja aeganõudev NATO-sisene aruteluteema. Eriti, kui arvestada käimasoleva sõja tegelikkust, tuleb mõista olukorda. Alliansi sees suhtuvad liikmesriigid sellesse küsimusse erinevalt. Arutelud NATOs sel teemal jätkuvad. Nagu te teate, NATO on kaitseorganisatsioon, heidutusorganisatsioon. Milline alliansi seisukohavõtt aitakse kõige paremini kaasa rahule, vabadusele ja stabiilsusele Ukrainas? Selle üle tuleb ühiselt arutada," lausus Türgi välisminister Hakan Fidan.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles kommentaariks Türgi välisministri avaldusele, et Venemaa president Vladimir Putin on põhimõtteliselt riigijuhtide tasemel suhtluse poolt, kuid need saavad toimuda alles siis, kui kõnelusi pidavad delegatsioonid on jõudnud vastavate tulemusteni. Peskov pidas võimalikuks, et siis toimub kohtumine nelja riigijuhi vahel, Ukrainale, Venemaale ja USA-le lisandub ka Türgi riigipea.

Kreml: Venemaa ja Ukraina arutavad relvarahu tingimusi Istanbulis 

Kreml loodab, et Venemaa ja Ukraina arutavad järgmisel nädalal Istanbulis Ukraina sõjas relvarahu sõlmimise tingimusi, ütles Kremli pressiesindaja Dmitry Peskov reedel, kiites USA rolli kõneluste vahendamisel.

Venemaa tegi ettepaneku pidada Ukrainaga läbirääkimiste teine ​​voor 2. juunil Istanbulis. Siiski soovib Ukraina näha Venemaa ettepanekuid rahulepingu sõlmimiseks enne delegatsiooni saatmist Türki, ütles Ukraina välisminister Andrii Sõbiha reedel.

Peskov ütles, et Venemaa delegatsioon sõidab Istanbuli ja on valmis kõnelusteks Ukrainaga esmaspäeva hommikul.

"Hetkel on kõik keskendunud otsestele Venemaa-Ukraina läbirääkimistele. Töötatakse välja ajutise vaherahu tingimuste loetelu," ütles Peskov ajakirjanikele. Ta ütles, et memorandumi üksikasju ei avaldata.

Reuters teatas selle nädala alguses, et Putini tingimused Ukraina sõja lõpetamiseks hõlmavad lääneriikide liidritele kirjalikku lubadust lõpetada NATO idasuunaline laienemine.

USA presidendi Donald Trumpi saadik Ukrainas Keith Kellogg ütles varem reedel, et Venemaa mure NATO idasuunalise laienemise pärast on õigustatud ja et USA ei soovi näha Ukrainat USA juhitavas sõjalises liidus.

Peskov ütles Kelloggi avaldust kommenteerides, et Putin on järjekindlalt edastanud Venemaa seisukohta NATO idasuunalise laienemise lubamatuse kohta.

"Meil on hea meel, et neid presidendi selgitusi mõistetakse, sealhulgas Washingtonis. Ja loomulikult on see meie jaoks üsna meelitav võttes arvesse seda vahendaja rolli, milles Washington jätkab," ütles Peskov.

Trumpi erisaadiku sõnul on Venemaa mure NATO laienemise pärast õigustatud

USA president Donald Trumpi saadik Ukrainas Keith Kellogg ütles, et Venemaa mure NATO idasuunalise laienemise pärast on õigustatud ja et USA ei soovi näha Ukrainat USA juhitavas sõjalises liidus, vahendas Reuters.

USA uudistekanali ABC News küsimusele Reutersi raporti kohta, mille kohaselt Venemaa soovib NATO kirjalikku lubadust, et liit ei laiene ida suunas, vastas Kellogg: "See on õigustatud mure."

"Oleme öelnud, et meile pole Ukraina liitumine NATO-ga kõne all ja me pole ainus riik, kes seda ütleb. Ma võiksin teile tõenäoliselt öelda veel neli NATO riiki ja teil on vaja 32 riiki 32-st, et saaksite NATO-sse astuda," sõnas Kellogg neljapäeva hilisõhtul ABC-le. "See on üks teemadest, mille Venemaa tõstatab."

"Nad ei räägi ainult Ukrainast, nad räägivad Gruusiast, nad räägivad Moldovast," ütles Kellogg ja lisas, et otsuse USA seisukohtade kohta NATO laienemise kohta peab langetama Trump.

Kellogg märkis, et rahukõneluste vahendamine hõlmab katset liita kaks Ukraina ja Venemaa koostatud memorandumit üheks dokumendiks.

"Kui jõuame järgmisel nädalal Istanbuli, istume maha ja räägime," lausus Kellogg ja lisas, et Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia riikliku julgeoleku nõunikud ühinevad kõnelustega memorandumi üle.

Kellogg sõnas, et Trump on Venemaas pettunud, sest ta on näinud Venemaa presidendi Vladimir Putini "ebamõistlikkust". Trump pahandas varem Venemaaga Ukraina linnade ründamise eest ja ütles, et käskis Ukrainal kõnelustele tulla.

Kellogg ütles, et konservatiivse hinnangu kohaselt on Ukraina sõjas hukkunute ja vigastatute arv mõlema poole pealt kokku 1,2 miljonit. "See on vapustav arv – see on tööstuslikul tasandil sõda," ütles Kellogg.

CDU liige kutsus sotsiaaldemokraate üles lõpetama Tauruse tiibrakettide tarnimise takistamine Ukrainale

Saksa parlamendi alamkoja väliskomisjoni konservatiivist liige Roderich Kiesewetter kutsus sotsiaaldemokraate üles lõpetama Tauruse tiibrakettide tarnimise takistamine Ukrainale.

"CDU/CSU koalitsioonipartner peab tegutsema. Vastasel juhul tekib mure usaldusväärsusega ka kantsler (Friedrich) Merzil, kes oma opositsioonijuhi ametiajal korduvalt Tauruse rakettide tarnimist nõudis," ütles Kiesewetter. 

Kiesewetter märkis, et Ukraina sõjaväelaste koolituse alustamine tiibrakettide kasutamiseks oleks Venemaale poliitiline märguanne, et Saksa valitsus võtab asja tõsiselt.

Merz teatas varem, et peab Tauruse tiibrakettide tarnimist täiesti võimalikuks. Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas, et ta on sellest Merziga rääkinud.

Zelenski: Venemaa pole ikka veel relvarahu memorandumit jaganud

Venemaa ei ole ikka veel relvarahu memorandumit Ukraina ja partneritega jaganud, ütles neljapäeval oma igaõhtuses videopöördumises president Volodõmõr Zelenski.

"Sõnad Moskvaga ei tööta. Isegi niinimetatud memorandumit, mida nad lubasid ja väidetavalt üle nädala ette valmistasid – pole keegi veel näinud. Seda ei ole jagatud Ukrainaga. Seda ei ole jagatud meie partneritega. Nad pole isegi uut päevakorda Türgiga jaganud ehk riigiga, mis võõrustas esimest kohtumist. Kuigi nad lubasid täpselt vastupidist ja eelkõige lubasid seda Ühendriikidele ja president Donald Trumpile," rääkis Zelenski.

Zelenski sõnul on tegemist järjekordse Venemaa pettemanöövriga. Ta märkis, et oli varem samal päeval rääkinud Ameerika ja Euroopa liidritega.

"Kõik peavad rääkima ausalt – eriti need, kes toetasid relvarahu. Venemaa venitab sõda ja teeb kõikvõimaliku, et petta riike, kes ikka veel usuvad, et nad saavad Moskvat mõjutada sõnade ja mitte surve abil," sõnas Zelenski.

Läbirääkimiste osas valitseb üldse üpriski segane olukord.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas kolmapäeval, et Moskva pakkus välja teise vooru läbirääkimisi Venemaa ja Ukraina delegatsioonide vahel Istanbulis 2. juunil.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha kutsus Venemaad üles viivitamatult andma Ukrainale üle oma memorandumi relvarahu ettepanekutega, et mitte oodata esmaspäevani.

Türgi välisminister Hakan Fidan kommenteeris neljapäeval samuti Ukraina ja Venemaa vahelist läbirääkimisprotsessi.

"Läbirääkimisprotsessi alguses näen, et küsimus hakkab omandama optimistlikumat kuju. Mõlemad pooled soovivad relvarahu ja keegi ei ütle, et ei taha seda. Praegusel hetkel püüame Türgina endast parima anda," ütles Fidan.

Fidan tõi samas välja, et relvarahuläbirääkimiste alguses on poolte seisukohad teineteistest väga kaugel.

"Need tingimused relvarahu jaoks on nüüd aga vähemalt läbiräägitavad. Ma arvan, et mõlema poole – ukrainlaste ja venelaste – seisukohad on esialgu üksteisest kaugel. Kuid loodame, et meie vahendustegevus suudab pooled lähemale tuua," lisas Fidan.

Venemaa korraldas Harkivi piirkonnale taas ulatusliku droonirünnaku

Ukraina võimud teatasid, et ööl vastu reedet sai Harkivi oblastis asuvas külas droonirünnaku tagajärjel vigastada vähemalt kaheksa inimest. Vigastatute seas on ka kaks teismelist. 

Ka Harkivi linn sattus Vene droonirünnaku alla. Linnapea Ihor Terehhov teatas, et linnas toimus mitu plahvatust, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 986 080 (võrdlus eelmise päevaga +1140);

- tankid 10 865 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 22 647 (+2);

- suurtükisüsteemid 28 421 (+35);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1398 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1172 (+1);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 38 070 (+71);

- tiibraketid 3265 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 50 089 (+74);

- eritehnika 3902 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.