Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 0,3 protsenti teatas statistikaamet.

Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 9,3 miljardit eurot. 

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp ütles, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist.

"Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv hinnasurve, mis vaatamata toodangu kiiremale kasvule jooksevhinnas hoiab reaalnäitajaid tagasi," selgitas Müürsepp.

Tegevusaladest mõjutas majandust positiivselt enim info ja side tegevusala, negatiivselt energeetikasektor.

Lisandväärtus vähenes esimeses kvartalis kokku 0,2 protsenti, netotootemaksud 0,9 protsenti.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes Eesti esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,2 protsenti. SKP kiirhinnangut koostab statistikaamet statistiliste mudelite abil ja see ei ole metoodiliselt võrreldav ametliku SKP aegreaga.

Tegevusaladest pooled mõjutasid majandust positiivselt ja pooled negatiivselt

Tegevusaladest pooled mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt ja pooled negatiivselt. Tugevaima positiivse panusega oli info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 13,3 protsenti. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus (3,7 protsenti), tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (5,6 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (5,2 protsenti). Suurematest tegevusaladest kasvas veel töötleva tööstuse lisandväärtus 1,6 protsenti.

Suurima mõjuga pidurdasid sel korral majandust energeetika- (-22,4 protsenti) ja transpordisektor (-10,3 protsenti).

Samuti oli negatiivne mõju põllumajandusel (-17,8 protsenti) ja kaubandusel (-3,3 protsenti) ning ka finantssektoril, mille lisandväärtus vähenes 1,6 protsenti.

Lisandväärtus ja maksulaekumine vähenesid

Lisandväärtus vähenes esimeses kvartalis kokku 0,2 protsenti. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud.

Valitsemissektori lisandväärtuse kasv küll veidi kiirenes, ettevõtlussektori lisandväärtus aga kahanes. Mittetulundussektori lisandväärtus vähenes esimest korda pärast 2023. aasta esimest kvartalit – 0,1 protsenti.

Lisandväärtuse kõrval hakkasid kahanema ka netotootemaksud.

"Tagasihoidliku käibemaksu laekumise tõttu vähenesid netotootemaksud hinnamõjusid arvesse võttes 0,9 protsenti. Viimati oli maksude panus SKP-sse negatiivne 2023. aasta keskel," tõi Müürsepp välja.

Eratarbimine vähenes esimeses kvartalis 0,6 protsenti.

Märgatavalt kahanesid inimeste kulutused majutusele ja toitlustusele. Samuti vähenesid väljaminekud muudele kaupadele ja teenustele, transpordile, rõivastele ja jalatsitele ning toidule ja eluasemele. Kasvu näitasid eelkõige kulutused kindlustus- ja finantsteenustele. Aasta varasemaga võrreldes kulutasid kodumajapidamised rohkem ka infole ja sidele, kodusisustusele ja tervishoiule.

Sarnaselt lisandväärtusele suurenes ka valitsemissektori lõpptarbimine varasemast kiiremini – 1,7 protsenti. See on enam kui üheski 2024. aasta kvartalis. Mittetulundussektori lõpptarbimine vähenes 1 protsenti.

Investeeringud paranesid ja väliskaubandus jätkas kasvu

Võrreldes varasemaga paranesid investeeringud, kahanedes vaid 0,1 protsenti. Suurima positiivse mõjuga olid valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse põhivarasse, mis kasvasid 102,5 protsenti.

Kokku suurenesid valitsemissektori investeeringud 20,6 protsenti. Tugevat kasvu näitasid ka finantssektori investeeringud – 66,8 protsenti.

Seevastu mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste investeeringud vähenesid. Tuntavaima negatiivse mõjuga olid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse (-6,6 protsenti) ja kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (-12,4 protsenti).

Vaatamata lisandväärtuse kahanemisele jätkas väliskaubandus kasvamist. Eksport suurenes 5,4 protsenti ja import 5,8 protsenti. Summaarselt jäi netoeksport sarnaselt eelnevale kvartalile veidi negatiivseks. Ühtlasi tähendab väliskaubanduse jätkuv kasv, et selle osakaal SKP-s on tõusnud viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele.

Väliskaubanduse kasvu veab kaupade eksport (8,6 protsenti) ja import (7 protsenti). Eelkõige paistis esimeses kvartalis silma toornafta ja maagaasi, mitterahakulla ja muude transpordivahendite kaubandus. Negatiivse mõjuga oli elektrienergia sisseost.

Teenuste ekspordi tagasihoidlikku kasvu (0,7 protsenti) toetasid eelkõige arvuti- ja töötlemisteenused. Teenuste impordi suurenemist (3,1 protsenti) vedasid samuti arvutiteenused, aga ka muud äriteenused. Negatiivse mõjuga oli ehitusteenuste ja raudtee kaubaveo sisseost.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,3 protsenti ja kasvas võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 0,1 protsenti.