Teenistusliku kontrolliga analüüsiti viimasel ajal palju vastukaja tekitanud automaatse numbrituvastussüsteemi kasutamist PPA-s. Kontrolliti tegevuse õiguslikku alust ning andmetöötluse ja järelevalvemeetmete vastavust regulatsioonidele.

Kontrollis analüüsiti ühes kuus ehk tänavu märtsis politsei poolt süsteemi andmepanka tehtud päringute, mida oli 4576, põhjendatust.

Kontroll tegi muu hulgas positiivseid järeldusi – näiteks on olemas logid selle kohta, kuidas andmeid kasutatakse ja seega saab selge ülevaate, kuidas numbrituvastussüsteemi kasutatakse. Samuti leidis kontroll, et numbrituvastuse abil kogutud andmete kohta tehtud päringud on olnud põhjendatud ning neid kasutatakse eeskätt raskete süütegude avastamisel.

Kuid kontroll leidis ka puudujääke – näiteks peaks PPA tõhustama päringute tegemise ja sõidukite seiresse lisamise järelkontrolli. Samuti leiti puudujääke ohuhinnangutes, mida tehakse enne kaamerate paigaldamist, ehk põhjendustes, miks kaamerat konkreetses kohas üldse vaja on.

Ka pole politsei tähistanud avalikus ruumis kaameraid ühetaoliselt ning ligi kolmandikul juhtudest puudub kaameral nõuetekohane videovalve silt.

Päringute põhjendustega on probleeme

Kontroll tõi välja, et politsei tehtavate päringute põhjenduste kvaliteet on ebaühtlane ehk põhjendused on sageli üldsõnalised ja neist pole võimalik ühemõtteliselt aru saada, mis oli tegelikult päringu vajadus.

"Päringu põhjenduseks märgitakse sageli lihtsalt menetluse number, kuid selle esitamise viis varieerub – osa ametnikke lisab numbrile eesliiteid (nt "kr", "JT"), osa mitte. Sageli esineb vormistusvigu, näiteks kirjutatakse sama kriminaalasja number erinevalt," märgiti kontrollis.

Põhjendused on pahatihti üldsõnalised ("menetluse raames", "juhtumi kontroll"), mis ei anna teavet menetluse või sündmuse kohta, mis on päringu aluseks. See tähendab, et kui kontrollida, kas päringud on ikka tehtud eesmärgipäraselt, on see väga keeruline ja aega võttev, seisab kontrolli kokkuvõttes.

Samas näitas kontroll, et vaatamata põhjenduste üldsõnalisusele olid kõik kontrollitud päringud eesmärgipärased.

1. aprillist 2024 kuni tänavu 24. aprillini tehti süsteemi 71 500 päringut, millest PPA tegi 47 635 ja maksu- ja tolliamet 23 108. Politseis tegi enim päringuid Põhja prefektuur (22 159), näiteks keskkriminaalpolitsei tegi selle ajaga 4705 päringut.

Ainuüksi tänavu märtsis tegi PPA 4576 päringut, millest üle poole tehti menetlustes, kus tegeldi raskete kuritegudega (isikuvastased süüteod, narkokuriteod, majanduskuriteod, korruptsioonikuriteod, seksuaalkuriteod ja laste vastu toime pandud kuriteod).

Kes pääseb andmetele ligi?

Reeglite järgi antakse ligipääs numbrituvastuse andmepangale ainult neile ametnikele ja töötajatele, kellele see on vajalik teenistuskohustuste tõttu. Praeguse seisuga on PPA-s nendeks grupijuht, talituse juht, uurija, eriasjade uurija, analüütik, jälitusametnik. Lisaks on ligipääs antud juhtimiskeskuse vahetuse vanemale operatiivsündmuste lahendamiseks.

Päringu tegemise õigus on 884 PPA töötajal; kui juurde arvestada ka maksu- ja tolliamet ning asutused, mille nime kontrollis välja ei tooda, on selliseid inimesi 1331. Nendest 546 on viimase aasta jooksul päringu tegemise õigust kasutanud. PPA töötajatest on päringu teinud 442 ehk täpselt pool selle õiguse omajatest.

Päringute kontrolli tehakse PPA-s automaatkontrolliga, kuna logide maht on käsitsi tehtava kontrolli jaoks lihtsalt liiga suur.

Omaette lugu on sõidukite seiresse lisamine ehk kui sõiduki asukohta jälgitakse pikemat aega. Kontrollis märgitakse, et numbrituvastuse alusel seiresse lisamisel on põhiõiguste riive märksa suurem kui üksikpäringu korral ning kaaluda tuleks, millistele kasutajatele ja millises ulatuses automatiseeritud seiret lubada. Enne kontrolli läbiviimist aga puudus auto seiresse lisamisel süsteemis lahter, kus pidi põhjendama, miks seda üleüldse tehakse.

Kontrollis soovitatakse koostada sõidukite seiresse lisamiseks selge tööprotsess.

"Ei piisa ainult juhtumi ja menetluse numbrist, vaid ametnik, kes sõiduki seiresse lisab, peab lisama õigusliku aluse koos põhjendusega, miks sõiduk on vaja seiresse lisada. Vajadusel lisada seire lisamisele eraldiseisev kohustuslik põhjenduse väli. Lisada seire tähtaeg ehk kasutaja määrab alguse ja lõpu kuupäeva või päevade arvu," seisab kontrolli kokkuvõttes.

Kui sõiduki registreerimisnumber seiresse lisada, siis süsteem jälgib andmekogusse lisanduvaid andmeid ja saadab teavituse, kui tuvastab seires oleva registreerimisnumbri kohta uue info. Teisisõnu on tegu liikumise jälgimisega. Näiteks 13. mai seisuga oli PPA seires 139 auto numbrimärki. Nendest 114 oli seotud raske ja peitkuritegevuse uurimisega.

Kontroll tuvastas, et seiresse polnud lisatud ühtki numbrimärki põhjendamatult.

Osa kaamerate puhul puudub hinnang, kas neid on ikka vaja

Enne kui kaamera kuhugi paigaldatakse, peaks tegema ohuhinnangu. Kontrolliga aga selgus, et ohuhinnanguid on tehtud puudulikult ehk teisisõnu polnud osa kaamerate puhul selge, millise ohu jaoks on kaamera paigaldatud.

"Vajalik on koostatud ohuhinnangute täiendav kontroll, sealhulgas viimase viie aasta jooksul uuendamise kohta. Esimesel võimalusel tuleb tagada kehtivate ohuhinnangute olemasolu nendele kaameratele, mida reaalsuses kasutatakse," märgitakse kokkuvõttes ning soovitatakse viia läbi ohuhinnang kõigile kaameratele, millel see puudub ehk hinnata tuleks, kas kaamera on ikka vajalik ja põhjendatud.

Seaduse järgi peab politsei teavitama, kui avalikus ruumis kaameraga jälgima asutakse. Selleks peab olema paigaldatud teabetahvel.

Kui kontrolli käigus uuriti, kui mitmel kaameral on teavitussilt olemas, siis tuli välja, et 175 numbrituvastusfunktsiooniga kaamerast oli see olemas 123 kaameral. Seega oli tähistamata lausa 52 kaamerat.

Kontrolliga tehti ettepanek luua register, kus on välja toodud konkreetset liiki kaamerate asukohad, info sildi paigalduse kohta ning viide ohuhinnangule, mille alusel on kaamera paigaldatud. Samuti peaks esimesel võimalusel paigaldama puuduvad teavitussildid.

Kontroll tuvastas ka, et PPA-s pole keskset ülevaadet, kui palju ja kuhu on tegelikult numbrituvastuskaameraid paigaldatud ning millise protsessi osa toimimise eest keegi täpselt vastutab.

"Ka andmekaitse seisukohast ei saa tänast lahendust, kus kaamerate valdkond jaguneb erinevate teenuste (vahel), mõistlikuks pidada. /.../ Kuigi numbrituvastuskaamerate puhul on vastutavaks töötlejaks tervikuna PPA, tuleks andmekaitse seisukohast ka teenuste puhul lähtuda reeglist, et valdkonna eest on vastutav üks teenus (vastutav töötleja), kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja (tehnilised) vahendid; paneb paika vajalikud tööprotsessid ning tagab nende vastavuse kehtivale õiguslikule regulatsioonile," märgitakse kontrolli kokkuvõttes.

Kuidas saab tutvuda enda kohta kogutud andmetega?

Numbrituvastuse funktsiooniga avaliku ruumi kaamerate andmeid tohib säilitada
maksimaalselt kolm kuud, kuid tegelikkuses hoitakse andmeid 1,5 kuud, sest kauem pole neid võimalik säilitada juba tehnilistel põhjustel ehk arhiivis pole lihtsalt rohkem mahtu.

Inimesel on võimalik alati pöörduda taotlusega PPA poole, et tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Kontrolli aruandes märgitakse, et juurdepääs enda kohta kogutud isikuandmetele ei ole aga absoluutne õigus ja vastutav töötleja
saab seda piirata seaduses sätestatud alustel.

Kui andmete väljastamist takistavaid asjaolusid ei esine, väljastab PPA isiku kohta kogutud isikuandmed, sealhulgas numbrituvastuskaamera kaudu andmekogus
säilitatavad fotod.

PPA peadirektor Egert Belitšev algatas teenistusliku kontrolli numbrituvastuskaamerate kasutuse kohta 24. aprillil. Päev varem oli Eesti Ekspressis ilmunud artikkel, kus tuli välja, et PPA kasutab üle-eestilist enam kui 200 numbrituvastuskaamerast koosnevat võrgustikku, kus iga kuu tehakse sõidukitest enam kui 20 miljonit pilti ning et sellist andmekogumist pole riigikogus kunagi arutatud ning üheski seaduses seda ei mainita.

Siseminister Igor Taro peatas mai keskel politsei- ja piirivalveameti (PPA) numbrituvastuskaamerate kasutamise vajalike seaduste muutmiseni, võttes arvesse õiguskantsleri esindaja ja andmekaitse inspektsiooni välja toodud õigusliku regulatsiooni täpsustamise vajadust.

Kontrolliga ei tuvastatud ühtegi kohtuasja, kus oleks olnud vaidluse all kaamerate kasutamisega seotud andmekaitse- või põhiõiguste rikkumine.

Loe PPA teenistuslikku kontrolli täismahus: