Palju vaidlusi tekitanud ja lõpuks siseministri poolt ajutiselt peatatud numbrituvastuskaamerate kasutamine PPA poolt on politsei jaoks väga laialt kasutatav vahend, selgub statistikast ja PPA teenistusliku kontrolli aruandest.

Kuivõrd kaamerate arvu, politsei tehtud päringute ja ligipääsuga ametnike kohta on liikvel väga erinevaid arve, küsis ERR PPA-lt välja nende käsutuses olevad andmed.

Näiteks numbrituvastuse funktsiooniga avalike kaamerate kohta on liikvel olnud arvud 175-st kuni 250-ni. PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm ütles, et enne siseministri poolt süsteemi peatamist oli selliseid kaameraid töös 175.

"Numbrituvastuse funktsioon salvestab kaamerast kaadri siis, kui tuvastab sõiduki numbrimärgi. Keskmiselt jäädvustasid numbrituvastuskaamerad ühes kuus umbes 20 miljonit kaadrit," lausus ta.

Andmeid hoitakse keskmiselt poolteist kuud ja seejärel kirjutatakse need üle.

Üks asi on suur andmepank, teine asi see, kui palju ja kes seda kasutavad. Kumm ütles, et keskmiselt teeb PPA süsteemi umbes 45 000 päringut aastas. Näiteks alates eelmise aasta 1. aprillist kuni tänavu 25. aprillini oli PPA teinud 47 600 päringut.

PPA pole ainus, kes päringuid sellesse andmebaasi teeb: maksu- ja tolliamet tegi sama aja jooksul 23 100 päringut.

Ainuüksi tänavu märtsis tegi PPA 4576 päringut ning kontrolli aruandest selgub, et päringute taga oli viis peamist parameetrit: raske ja peitkuritegevuse menetlemine (näiteks narkokuriteod, majanduskuriteod, korruptsioonikuriteod, seksuaalkuriteod, kokku 2974 päringut ehk 65 protsenti kõigist päringutest), muu kriminaalmenetlus, peamiselt varavastased kuriteod (1171 päringut), muud juhtumid (näiteks kadunud sõidukid, kahtlaselt ringi luusivad sõidukid, varastatud treilerid, enesetapukahtlustus, 274 päringut). Lisaks tehti 142 päringut väärteomenetluse raames (liiklusõnnetused, kütusevargused tanklas) ja 15 päringut seoses tagaotsitavate isikutega.

"Valdavalt kasutab politsei numbrituvastuskaameraid raske ja peitkuritegevuse uurimisel. Näiteks isikuvastaste kuritegude, narko- ja valgekraeliste kuritegude ning laste vastu toime pandud kuritegude uurimisel," lausus Kumm.

Ligipääs andmebaasile on pea 900 PPA ametnikul

Kummi sõnul on PPA-s õigus numbrituvastuse päringuid teha 884 politseiametnikul, kellest reaalselt on seda kasutanud 442.

"Infosüsteemi ligipääs antakse vaid neile, kellel on selleks tööalane vajadus," lisas ta.

Aruandest selgub, et ligipääs on antud erinevatele ametikohtadele: grupijuht, talituse juht, uurija, eriasjade uurija, analüütik ja jälitusametnik. Kõik need ametikohad on seotud süütegude menetlemisega. Lisaks on ligipääs antud juhtimiskeskuse vahetuse vanemale operatiivsündmuste lahendamiseks, näiteks kadunud inimese otsingutel.

Enim kaameraid on Harjumaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Kummi sõnul asuvad kaamerad peamiselt suuremates linnades ja asulates, kuid need ei ole igas omavalitsuses. "Näiteks ei ole numbrikaameraid Hiiumaal ja mitmetes linnades ka mandril," ütles ta.

Siseminister Igor Taro peatas numbrituvastuskaamerate kasutamise vajalike seaduste muutmiseni, võttes arvesse õiguskantsleri esindaja ja andmekaitse inspektsiooni välja toodud õigusliku regulatsiooni täpsustamise vajadust.

PPA peadirektor Egert Belitšev ütles ERR-ile antud intervjuus, et numbrituvastuskaamerad on turvalisuse tagamiseks oluline tööriist ja PPA jaoks on oluline, et saame selle süsteemi uuesti tööle.

"Meie jaoks on üks oluline tööriist kadunud ja küsimus ei ole selles, kas PPA saab hakkama, vaid kas Eesti inimesed tegelikult seda turvatunde langust sellest tulenevalt aktsepteerivad. Ma saan aru ja mõistan ka kõiki neid inimesi, kes räägivad privaatsusest ja privaatsuse kaost, aga mõistan ka neid inimesi, kes räägivad turvatundest ja ma arvan, et õiguslikust ja selle süsteemi vaatest ongi vaja leida see tasakaal privaatsuse ja turvatunde vahel," lausus Belitšev.