Eesti Raudtee juht: kultuuripealinn ja NATO rongid lükkasid Tartu suuna valmimise edasi
Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann põhjendas Tallinna ja Tartu vahelise raudtee elektrifitseerimise venimist Tartu kultuuripealinnaks oleku, sõjalise varustusega rongide läbilaskmise ja vajadusega naftaronge teenindada. Kokku lähevad Eesti Raudtee tööd Tartu, Narva ja Valga suunal maksma 500 miljonit eurot.
Süsihappegaasi heitkoguste vähendamiseks on riik otsustanud elektrifitseerida Eesti Raudtee Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel ca 500 km ulatuses raudteed. Kui esialgu pidi Tartu suund valmis saama 2024. aasta lõpus, siis nüüd on tähtaeg nihkunud 2026. aasta suvesse.
"Kui me räägime Tartu sõidust, siis me loodame kõik tööd valmis saada järgmise aasta teises kvartalis," ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann "Terevisioonis".
Zimmermann lisas, et suuremad tööd sooviti küll lõpetada eelmisel aastal, kuid erinevatel põhjustel lükkusid need edasi.
"Kuna Tartus oli kultuuripealinn, siis inimesed tahtsid saada sinna ja me ei saanud rongiliikluses nii palju katkestusi teha, kui oli esialgu planeeritud. Samamoodi oli vaja lasta läbi Eestisse toodud nafta rongid, pluss NATO rongid. Selle tõttu lükkus väga palju töid sellesse aastasse."
Zimmermann selgitas, et kuna raudteetöid saab teha ainult suvekuudel, siis talvel asjad seisid ja ootasid, kui maa ära sulab. Töid alustati uuesti aprillist ja suuremad tööd soovitakse Tartu suunal lõpetada 1. septembriks.
Küsimusele, miks Eesti Raudtee ei osanud arvestada Tartu kultuuripealinna aastaga, mis oli teada juba 2019. aastal, vastas Zimmermann, et see oli tõesti ette teada.
"Aga see, millal tulevad sõjalise varustusega rongid, seda me ette ei tea. Me peame nad läbi laskma ja oma tööd ära jätma. Samamoodi kui tulevad naftarongid Eesti kütusevaru tarbeks, siis neid me ka ei tea. Need antakse meile kuu aega ette teada ja selle järgi me elame."
Praegu seisavad Elroni kümme uut rongi ja ootavad TTJA kasutusloa järel, mille nad võiksid saada septembris. Zimmermanni sõnul võiksid need rongid seejärel juba sõitma hakata.
"Kuna nad on kahesüsteemsed, siis nad saavad sõita olemasoleva kontaktvõrgu pingega. Kui septembris on valmis uus kontaktvõrk kuni Tapani, saavad rongid sõita kindlasti kuni Tapani."
ERR on varem kirjutanud, et Eesti Raudtee suutmatus remonditöödest varakult teavitada on mitmel pool Eestis löönud segi bussiliikluse, sest paljudes kohtades on bussigraafikud sätitud paika rongide sõiduplaani järgi. Rongigraafikuid tuleb remonttööde tõttu ringi teha sisuliselt üleöö.
"Üks kord meil see juhtus ja varem pole juhtunud ning ma loodan, et enam ei juhtu ka. Küsimus on selles, et see periood, mis algas 19. mail ja lõpeb 30. juunil, sinna sattus kokku kõige rohkem töid. Alates Rail Baltica töödest Ülemistel ja lõpetades Tartu ja Tapa töödega. Selle tõttu võttis kooskõlastamine rohkem aega kui me ette nägime. Selle tõttu see graafik sai välja antud hiljem kui vaja oleks."
Järgmine graafik hakkab kehtima 30. juunist ja see on saadetud eelmisel nädalal Elronile kooskõlastamiseks. Järgmine sõidugraafik hakkab kehtima 1. septembrist ja see saadetakse kooskõlastuseks kuu aja pärast ehk juuli alguses.
Zimmermann ütles, et Eesti Raudtee tööd lähevad maksma kokku 500 miljonit eurot, aga see ei ole ainult tööd Tartuni, vaid töid jätkatakse raudteel ka Narvani ja Valgani ning kogu tööde periood kestab 2028. aastani.
"Väga paljud tööd on veel ees, aga kõige suuremad ja hullemad lõigud olid Tapa ja Tartu vahel, kus me ehitame ka kaheksa kilomeetrit täiesti uut raudteed. See 500 miljonit, sellest suurem osa on kontaktvõrgu ehitus, osa on ka raudtee ehitus, signalisatsiooni vahetamine, pluss kõik ülesõidud tuleb viia 160 km/h," selgitas Eesti Raudtee juht.
Allikas: Terevisioon