Oluline Vene agressioonisõjas Ukrainas reedel, 6. juunil kell 19.15:

- Zelenski: Vene väe öistes rünnakutes sai viga 80 inimest

- The Telegraph: Venemaa suvepealetung on juba alanud;

- Venemaa väitis, et tappis droonirünnakuks valmistunud mehe;

- Deepstate: Vene vägi läheneb Dnipropetrovski oblastile;

- Meedia teatel hävitas Ukraina droonirünnak Brjanski lennuväljal helikopteri;

- Kertši sillal peatati liiklus;

- Kreml: Ukraina konflikt on Venemaa jaoks eksistentsiaalne probleem;

- Ukraina süütas droonirünnakuga naftabaasi Engelsis;

- Ukrainlased ründasid Djagilevo lennuvälja;

- Ukraina rünnak tabas ka relvatehast Tambovis, rünnakuid oli ka mujal Venemaal;

- Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 73 inimest;

- Rutte: NATO-Ukraina Nõukogu kohtumine oli väga positiivne;

- Zelenski sõnul peavad USA sanktsioonid Venemaad tugevasti mõjutama;

- Rootsi eraldab Ukraina toetamiseks täiendavalt 30 miljonit dollarit;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit.

Zelenski: Vene väe öistes rünnakutes sai viga 80 inimest

Vene väe ööl vastu reedet korraldatud rünnakutes sai kannatada 80 inimest, teatas president Volodõmõr Zelenski.

"Kannatada sai ühtekokku 80 inimest - kõigile neile anti abi. Kahjuks on hukkunuid," ütles ta reede õhtul traditsioonilises videopöördumises.

Presidendi sõnul said kannatada pealinn Kiiev ning Kiievi, Ternopili, Lutski, Poltava, Hmelnõtski, Lvivi, Tšernihhivi, Odessa ja Sumõ oblast.

The Telegraph: Venemaa suvepealetung on juba alanud

Mitmed analüütikud räägivad, et Venemaa juba alustas juba oma suvist pealetungi Ukrainas, siiski on ebatõenäoline, et Putini peamised sihtmärgid on Sumõ või Harkiv, vahendas portaal Unian reedel The Telegraphi kirjutist.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi teadur Ben Barry märgib, et Ukraina sõja suvesid iseloomustab tavaliselt vaenutegevuse ägenemine. Nii Ukraina 2023. aasta vastupealetung kui ka 2024. aasta sissetung Kurski oblastisse leidsid aset soojadel kuudel. Ka Moskva algatas Harkivi oblastis üllatusrünnaku mullu umbes samal ajal.

"Pealetungi ajastus ei ole kokkusattumus. Suvine lehestik pakub edasiliikuvaile üksustele paremat katet, hoolimata sellistest puudustest nagu suurenenud tolm ja raskused nende liikumise varjamisel termokaamerate eest," märgitakse artiklis.

Ajaleht märgib, et Venemaa on talvel oma isikkoosseisu tugevdanud, kõrvaldanud tehnilisi puudusi, täiustanud taktikat, parandanud lahingukommunikatsiooni ning suurendanud ründedroonide surmavust ja manöövrivõimet ning on nüüd valmis neid täiustusi katsetama.

Ukraina sõjaväeluure andmetel on Sumõ ja Harkivi piirile koondunud umbes 125 000 Vene sõdurit ning viimase kümne päeva jooksul on venelaste kätte langenud neli piiriküla.

Siiski on ebatõenäoline, et Sumõ või Harkiv on selle pealetungi peamised sihtmärgid. The Telegraph märgib. et Venemaal pole neil rinnetel piisavalt jõude, et korraldada tõsiseid rünnakuid suurematele linnadele. Selle asemel võivad need operatsioonid olla suunatud Ukraina tähelepanu kõrvalejuhtimisele peamisest sihtmärgist: Donetskist.

Ukraina presidendikantselei asejuhi Pavlo Palissa sõnul on Venemaa eesmärk vallutada sügisel Donetski ja Luhanski oblast ning luua seejärel aasta lõpuks puhvervöönd piki põhjapiiri Venemaaga.

Venemaa väitis, et tappis droonirünnakuks valmistunud mehe

Venemaa rahvuskaart väitis reedel, et tappis mehe, kelle olevat tabanud katselt rünnata sõjaväeobjekti granaatidega täidetud droonidega.

Juhtum leidis aset pärast seda, kui Ukraina korraldas eelmisel nädalal koordineeritud droonirünnaku Vene õhuväebaasidele, mis kahjustas miljardite dollarite väärtuses tuumarelvavõimekusega sõjalennukeid.

Rahvuskaart teatas, et avastas Moskvast kagus Rjazani oblastis asuval sõjaväeobjektil mehe, kes olevat valmistunud "terrorirünnakuks" drooni abil.

"Vahistamise ajal osutas kurjategija relvastatud vastupanu ja ta neutraliseeriti," teatas rahvuskaart avalduses.

Avaldati valvekaamera salvestis kapuutsiga mehest, kes kükitas põllul ja üritas drooni välja lasta, enne kui relvastatud rahvuskaartlased teda jälitama asusid. Videol ei ole näha, et teda oleks tulistatud.

Deepstate: Vene vägi läheneb Dnipropetrovski oblastile

Vene vägi on Dnipropetrovski oblasti halduspiirist umbes kahe kilomeetri kaugusel, Vene sõdurid jätkavad pealetungi Novopavlivka suunas Sõnelnõkove rajoonis, vahendas portaal Unian reedel projekti Deepstate.

"Vaenlane on Dnipropetrovski oblastist umbes kahe kilomeetri kaugusel ja surve Novopavlivka suunas jätkub iga päev. Meie lahingukaardi andmetel on 5. juuni 2025. aasta seisuga vaenlane kindlustanud oma positsiooni 2020 meetri kaugusel Sitšeslavi-maast (Sitšeslav oli Dnipro nimi Ukraina rahvavabariigi ajal 1918-19 – BNS)," teatas Deepstate reedel Telegramis.

Analüütikud märgivad, et Venemaa tungib peale ühe brigaadi ja kahe polgu jõududega, mis on komplekteeritud värskete täiendustega.

Meedia: Ukraina droonirünnak hävitas Brjanski lennuväljal helikopteri

Ukraina droonid ründasid reede öösel Venemaal Brjanski rahvusvahelist lennujaama, hävitades ühe lahinghelikopteri ja kahjustades teist, teatasid Venemaa eriolukordade ametnikud sõltumatu meediaväljaande Astra teatel.

Rünnak oli osa laiemast Ukraina operatsioonist, mille sihtmärgiks oli samal õhtul mitu Venemaa lennuvälja ja sõjaväeobjekti.

Venemaa eriolukordade ministeeriumi allikate sõnul hävitas rünnak Mi-8 helikopteri pärast seda, kui selle pardal olev laskemoon detoneeris. Kahjustada sai ka teine ​​õhusõiduk, Mi-35 lahingukopter, kuid kahju ulatus on ebaselge, kirjutab Astra.

Väidetavalt põhjustas õhurünnak lennujaama taristule kahju, kuid inimohvritest teateid ei ole. Ukraina eriteenistuste allikad kinnitasid Astrale, et Brjanski lennujaam oli rünnaku kavandatud sihtmärkide hulgas.

Mi-8 on mitmeotstarbeline transpordihelikopter, mida kasutatakse vägede transpordiks, luureks ja lähiõhutoetuseks. Mi-35 on nõukogudeaegsest Mi-24-st tuletatud raskerelvastusega ründehelikopter, millel on nii ründeoperatsioonide kui ka personali transpordi funktsioon.

Mõlemat tüüpi lennukeid kasutab Venemaa aktiivselt sõjas Ukraina vastu.

Kertši sillal peatati liiklus

Venemaa poolt annekteeritud Krimmis asuv Kertši väina sild suleti reede pärastlõunal liiklusele, teatas silla lähenemiskohtade olukorda kajastav teabekeskus.

"Liiklus Krimmi sillal on ajutiselt suletud," seisis teates.

Piirkonnnavõimud kutsuvad üles suhtuma olukorda mõistvalt ning hoiduma fotode ja videolõikude internetti postitamisest.

Teisipäeval korraldas Ukraina sillale rünnaku.

Julgeolekuteenistuse teatel ründas Ukraina silla veealuseid tugisambaid. Julgeolekuteenistuse agendid mineerisid silla tugisambad ja teisipäeval kell 4.44 aktiveerisid ukrainlased esimese lõhkeseadeldise.

Väidetavalt said silla veealused tugisambad rünnakus tõsiselt kahjustada.

Kreml: Ukraina konflikt on Venemaa jaoks eksistentsiaalne probleem

Kreml teatas reedel, et Ukraina konflikt on Venemaa jaoks olemuslik probleem ning et nende pealetungi edukus otsustab riigi tuleviku.

USA vabariiklasest president Donald Trump võrdles Moskvat ja Kiievi kisklevate jõmpsikatega.

"Meie jaoks on see eksistentsiaalne probleem, probleem, mis puudutab meie riiklikke huve, turvalisust, meie ja meie laste tulevikku, meie riiki," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele, kui talt päriti aru Trumpi kommentaari kohta.

Ukraina süütas droonirünnakuga naftabaasi Engelsis

Ukraina korraldas ööl vastu reedet droonirünnaku Venemaa Saraatovi oblastis, kus süttis Engelsi naftabaas ning sotsiaalmeedias levisid videod plahvatustest ja tulekahjudest.

Sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram tegutseva Venemaa sõltumatu uudistekanali Astra teatel jagasid elanikud kaadreid Engelsis pärast droonirünnakut puhkenud suurtest tulekahjudest. Kohalikud teatasid, et naftarafineerimistehas oli rünnaku all ja tabamuse sai ka üks eluhoone.

Saraatovi oblasti kuberner Roman Busargin väitis, et droonid põhjustasid kahju Engelsi ühele elumajale, kuid ohvreid tema sõnul ei olnud. Hiljem ütles Busargin siiski, et täpsustamata "tööstusettevõttes" puhkes tulekahju ja sündmuskohale saadeti tuletõrjujad.

As Russia continues its massive missile and drone attack against Ukrainian cities, Ukraine's drones struck a Russian oil depot in Engels, Saratov Oblast.

TG/Supernova+ pic.twitter.com/HiZDvLYiaD

— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) June 6, 2025

Volga jõe kaldal, Saraatovi linna vastas asuvas Engelsis on ka sõjalennuväli Engels-2, mis on koos naftabaasiga mõlemad olnud korduvalt Ukraina õhurünnakute sihtmärgiks alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest. Lennuväljal asuvad kolme tüüpi strateegilised pommitajad, mida kasutatakse regulaarselt Ukrainale raketirünnakute korraldamiseks: Tu-95, Tu-22 ja Tu-160.

Väidetavalt varustab tabamuse saanud naftabaas kütusega ka kõrvalasuvat sõjaväelennuvälja.

20. märtsil õhuväebaasi vastu toimunud rünnak hävitas Ukraina kindralstaabi teatel 96 lennukitelt välja lastavat tiibraketti.

Engels asub umbes 600 kilomeetri kaugusel Ukraina rindejoontest.

Ukrainlased ründasid Djagilevo lennuvälja

Ukrainlased ründasid Rjazani oblastis asuvat Djagilevo lennuvälja, kus asuvad tankimislennukid ja eskort-hävitajad. Lisaks viivad Djagilevost läbi operatsioone Venemaa strateegilised pommitajad.

Rünnaku järel aktiveeriti Venemaa õhutõrje ning lennuväljal teatati tulekahjust.

Kahjude hindamine on veel pooleli.

Ukraina rünnak tabas ka relvatehast Tambovis, rünnakuid oli ka mujal Venemaal

Venemaa meediaväljaannete teatel tabasid Ukraina droonid reede, 6. juuni varahommikul Tambovi oblastis asuvat relvatehast. Rünnakutest teatati ka Saraatovi, Moskva, Tuula, Belgorodi ja Kaluuga oblastites.

Tambovi oblastis Mitšurinski linnas asuv tehas JSC Progress sattus öösel tule alla, teatasid Vene Telegrami uudistekanalid kohalikele elanikele viidates. Väidetavalt tabas droon tehase tootmishoonet, põhjustades tulekahju. Tehas toodab kõrgtehnoloogilise juhtimissüsteeme lennukitele ja rakettidele, aga samuti tsiviilotstarbega elektroonikat, sealhulgas gaasi- ja naftatrassidele.

Venemaa ametiisikud pole rünnakut veel kommenteerinud. Tehast tabas rünnak väidetavalt ka 2024. aasta detsembris.

Samal ööl teatasid Venemaa väljaanded rünnakutest ka mujal riigis.

Belgorodi oblastis sõitis rong rööbastelt maha pärast seda, kui rööbaste all plahvatas lõhkekeha, teatas oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov. Raudtee sai kahjustusi, kuid inimohvreid tema sõnul ei olnud.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin väitis, et Venemaa pealinna õhukaitse tõrjus kümme Moskvasse suundunud drooni. Sobjanin ütles, et kiirabi saadeti allakukkunud rusude asukohtadele, kuid ei avaldanud teavet kahjustuste kohta.

Kaluuga oblasti kuberner Vladislav Šapsha teatas, et piirkonna kohal tulistati alla viis drooni, mille rusud kahjustasid autosid.

Tuula oblastis tabasid õhutõrjeüksused väidetavalt kahte drooni. Kuberner Dmitri Miljajevi sõnul sai kolm inimest vigastada.

Teatatud rünnakud toimusid samal ööl, kui Venemaa korraldas järjekordse ulatusliku drooni- ja raketirünnaku Ukraina vastu. Rünnakus hukkus Kiievis neli inimest ning inimohvreid ja varalist kahju oli ka rindejoonest kaugel asuvates Lääne-Ukraina linnades.

Kuna rahuläbirääkimised seiskuvad ja Venemaa keeldub relvarahu sõlmimast, on sõda eskaleerunud. Venemaa intensiivistas mai lõpus õhurünnakuid Ukraina linnadele, korraldades kolmel järjestikusel ööl täiemahulise sõja kõige suuremad droonirünnakud Ukrainale. Vähem kui nädal hiljem tegi Ukraina operatsiooni Ämblikuvõrk, milles väidetavalt kahjustas 41 Vene sõjalennukit.

Pärast seda on Ukraina jätkanud Venemaa sõjaliselt oluliste sihtmärkide ründamist, tabades Vene raketilaskeseadeldisi ja Krimmi silda.

Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 73 inimest

Viimase 24 tunni jooksul Ukrainas toimunud Venemaa rünnakutes sai surma vähemalt viis tsiviilisikut ja vigastada 73 inimest, teatasid piirkondlikud võimud reede ennelõunal.

Venemaa saatis öö jooksul Ukraina pihta 407 drooni, sealhulgas Iraani disainitud Shahed-tüüpi kamikaze-droone ja 44 erinevat tüüpi raketti, ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat. Ta lisas, et õhutõrje tabas umbes 200 drooni ja 30 raketti.

Kiievi linnapea Vitali Klitško sõnul oli enim kannatanuid Kiievis, kus hukkus vähemalt neli tsiviilisikut ja sai vigastada 20 inimest, sealhulgas 16 viidi haiglasse.

Ukraina õhujõud teatasid, et pealinna rünnati droonide ja tiibrakettidega Kalibr.

Zaporižžja oblastis sai üks inimene surma keset Venemaa jätkuvaid rünnakuid rindelähedastele asulatele, ütles kuberner Ivan Fedorov.

Volõõnja oblastis sai vigastada 15 inimest. Droonid kahjustasid kortermaja, purustades aknaklaase ja rebides pealt selle katuse, teatas kohalik hädaabiteenistus.

Ternopili oblastis sai tsiviilpiirkondade rünnakutes vigastada 10 inimest, sealhulgas viis riikliku hädaabiteenistuse liiget, teatas kuberner Vjatšeslav Negoda.

Tšernihivi oblastis sai Venemaa rünnakutes haavata neli inimest ja kannatada mitu elumaja, teatas kuberner Viatšeslav Tšaus.

Donetski oblasti kuberner Vadõm Filaškin ütles, et oblastis sai kuus elanikku – kaks Krõnõtsis, Pokrovskis ja Kostjantõnivkas – vigastada.

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov teatas kolmest vigasaanust pärast rünnakut kuuele asulale.

Hersoni kuberner Oleksandr Prokudin ütles, et Hersoni oblastis sai 10 inimest vigastada pärast seda, kui Vene väed tulistasid elamupiirkondi ja avalikku infrastruktuuri.

Poltaava oblastis registreeriti kolm vigastatut pärast seda, kui raketid tabasid administratiivhooneid, kaubaladusid ja kohalikku kohvikut, ütles kuberner Volodõmõr Kohut.

Sumõ oblastis said haavata kaks tsiviilisikut. Vene väed korraldasid piirkonna 47 asula vastu umbes 110 rünnakut, teatasid kohalikud võimud.

Venemaa suurrünnak järgnes Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini hoiatusele, mille edastas USA president Donald Trump, et Kreml vastab Ukraina droonirünnakule, mis hävitas sügaval Venemaa tagalas mitu strateegilist pommitajat.

Rutte: NATO-Ukraina Nõukogu kohtumine oli väga positiivne

Brüsselis neljapäeval kaitseministrite tasemel toimunud NATO-Ukraina Nõukogu kohtumine oli väga positiivne ja andis võimaluse üksikasjalikuks aruteluks selle üle, kuidas NATO liitlased saavad jätkata Ukraina sõjalist toetamist, sõnas alliansi peasekretär Mark Rutte.

"Täna toimus meil NATO-Ukraina Nõukogu kohtumine kaitseministritega. See oli väga hea. Me läksime tõesti detailidesse ehk kuidas me tagame, et toetus Ukrainale ei ole mitte ainult praegu olemas, vaid ka püsiv ja kuidas me tagame kollektiivselt, kui juhtub see, mida me kõik loodame, et teoks saaks pikaajaline relvarahu või isegi rahuleping. Ja me tõesti kiidame siin president Trumpi sellealaste jõupingutuste eest," rääkis Rutte kohtumise järgsel pressikonverentsil.

"Arutasime, kuidas lepingu järel tagada, et Ukrainal oleks kõik vajalik, et see rahuleping oleks püsiv ja kestev," lisas peasekretär.

Rutte tõi välja, et kaitseministrid jätkasid ühtlasi konstruktiivseid arutelusid, mis algasid kolmapäeval Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumisel, mida juhatasid Saksamaa ja Ühendkuningriik. Neljapäevasel nõukogu istungil osales ka Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas. Kohtumise ajal andis Ukraina kaitseminister Rustem Umerov liitlastele ülevaate lahinguvälja olukorrast ja väljakutsetest, millega Ukraina silmitsi seisab.

Rutte sõnul tõi Umerov esile väljakutsed lahinguväljal, Venemaa jätkuvad rünnakud tsiviilobjektidele ja Ukraina jätkuva püüdluse läbirääkimistel saavutatava rahu poole.

"Ukraina tegevusele avaldati laialdast toetust ja me mõistsime täielikult hukka Venemaa provotseerimata rünnaku Ukrainale. Seega oli see väga positiivne kohtumine," lisas peasekretär.

NATO kaitseministrite kohtumine Brüsselis päädis kokkuleppega võtmeeesmärkide ja suurenenud kaitsekulutuste osas enne eelseisvat tippkohtumist Haagis. Teine oluline teema sellel tippkohtumisel oli toetuse jätkamine Ukrainale Venemaa agressiooni vastu ning riigi püüdlustes saavutada õiglane ja kestev rahu.

Zelenski sõnul peavad USA sanktsioonid Venemaad tugevasti mõjutama

USA sanktsioonid peavad panema Venemaa tundma, et sõja jätkamine on jätkusuutmatu ja ta ei saa endale sõja jätkamist lubada, rääkis neljapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Ukraina presidendi delegatsioon pidas samal ajal USA kongressis kohtumisi, et arutada meetmeid, mis võiksid sundida Venemaad sõda lõpetama. 

Riigipea rõhutas, et Ukraina loodab Ameerika Ühendriikide poolt Venemaa vastu suunatud tugevatele sanktsioonidele.

"Viimastel päevadel on meie meeskond pidanud Washingtonis palju kohtumisi, kelle seas valitsusametnike, sõjaväe esindajate ja presidendikantselei liikmetega. Me loodame väga tugevatele sammudele. See on see, millest meil praegu puudus on. Ja see on see, mis võiks isegi Moskva lurjused panna mõistma, et nad ei suuda seda sõda jätkata. See tuleb tagada. Selleks vajame uusi ja piisavaid sanktsioone ning eelkõige Ühendriikidelt. Samuti vajame selget poliitilist survet, et saavutada tõhus diplomaatia," rääkis Zelenski.

Varasemate teadete kohaselt on USA senat on valmis kehtestama Venemaa vastu uusi sanktsioone.

Kaks USA juhtivat senaatorit hoiatasid pühapäeval, et Vene režiimi juht Vladimir Putin venitab rahukõnelustega ja valmistab samal ajal ette uut sõjalist pealetungi Ukrainas. Senaatorite hinnangul võivad kaks järgmist nädalat kujundada sõja tuleviku. 

Vabariiklane Lindsey Graham ja demokraat Richard Blumenthal, kes kohtusid hiljuti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja saabusid Pariisi kõnelusteks Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, hoiatasid usutluses uudisteagentuurile AP, et võimalus Venemaa uut pealetungi ära hoida hakkab otsa saama. 

Senaatorid ütlesid, et USA ulatuslikud sanktsioonid on lääne viimane võimalus Kremli sõjamajanduse lämmatamiseks ja avaldasid lootust, et nende hiljutine visiit Ukrainasse võib muuta meeleolusid Washingtonis ja tuua nende leeri ka president Donald Trump. 

Rootsi eraldab Ukraina toetamiseks täiendavalt 30 miljonit dollarit 

Rootsi valitsus on andnud riigi relvajõududele korralduse eraldada NATO kaudu Ukraina toetuseks 550 miljonit Rootsi krooni ehk umbes 30 miljonit USA dollarit, teatas neljapäeval Roots valitsus.

Annetust rahastatakse Ukraina 19. toetuspaketi kaudu, mille valitsus esitas 31. märtsil ja mille parlament võttis vastu 29. aprillil.

Avalduste kohaselt eraldatakse 300 miljonit Rootsi krooni NATO laiahaardelise abipaketi usaldusfondi, et toetada Ukrainat.

Fondi kasutatakse Ukraina taotletud mittesurmava sõjalise abi, mille seas näiteks meditsiinivarustuse, sõidukite, kütuse ja väli-ratsioonide hankimiseks.

Veel 250 miljonit Rootsi krooni eraldatakse NATO julgeolekuabi ja väljaõppe usaldusfondi, et kiiresti hankida Ukraina taotletud kaupu ja teenuseid, mille hulgas näiteks varuosi.

"Rootsi sõjalise toetuse ulatus on suur. Panused nendesse NATO fondidesse suurendavad Ukraina vastupidavust ja logistilisi võimeid," ütles kaitseminister Pål Jonson.

Mai lõpus eraldas Rootsi Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks 4,8 miljardit Rootsi krooni ehk üle 502 miljoni USA dollari.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 993 910 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

- tankid 10 889 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 685 (+5);

- suurtükisüsteemid 28 794 (+44);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1406 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1180 (+3);

- lennukid 413 (+41 – suurrünnaku täpsustatud arv);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 39 193 (+174);

- tiibraketid 3271 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 50 913 (+101);

- eritehnika 3907 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.