Siseminister Igor Taro esmaspäeva pärastlõunal allkirjastatud eelnõu ettepanek täiendaks politsei- ja piirivalveseadust uue paragrahviga, mis annaks seadusesse politseile õiguse numbrituvastuskaameraid kasutada.

Politsei võiks neid kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks; kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise lõpetamiseks ning tagaotsitavate isikute ja esemete leidmiseks.

Numbrituvastuskaamerad võiksid seadusest tulenevalt salvestada fotol sõidukist, selle haagisest, numbrist ning sõidukites või nende läheduses viibivatest inimestest. Samuti salvestataks pildistamise aeg ja koht.

Ka juurdepääs andmebaasile oleks varasemaga võrreldes täpselt sama, ilma ametnike andmebaasi kasutust liigselt piiramata või defineerimata. Sarnaselt varasemalt kehtinud tavaga, tuleks päringuid põhjendada ja logisid salvestada kaks aastat.

Erinevalt varasemast salvestataks numbrituvastuskaamerate pilte kuni kahe kuu asemel kuni 45 päeva, samas ka varem praktilistel põhjustel kaht kuud pilte ei salvestatud, sest kuus tehti umbes 20 miljonit pilti ja nende salvestamine on kulukas.

Loomulikult kui politsei peaks tahtma mingeid andmeid mõne menetluse jaoks pikemalt säilitada, siis seda on võimalik teha.

Eelnõu muid korralduslikke asju või piiranguid endas ei sisalda. Näiteks ei teki politseil kohustust teavitada avalikkust paigutatud kaamerate asukohtadest avalikult saada oleva kaardiga.

Samuti ei ole eraldi eelnõusse kirjutatud, kuidas käituda inimeste või autodega, kelle politsei paneb aktiivsesse järelevalvesse. Näiteks kas selleks peaks kohtult luba taotlema.

Samuti ei ole eelnõu muudatusega välja toodud, kas või kuidas peaks inimesi, kelle autonumbri kohta on tehtud päringuid, hiljem sellest ka teavitama. Ehk saaks jätkuda senine praktika, et inimesi nende suhtes tehtud päringutest ei teavitataks.

Riigikogu õiguskomisjoni juht, reformierakondlane Madis Timpson ütles esmaspäeval "Aktuaalsele kaamerale", et senini politsei kaamerasüsteemi kasutamine oli suhteliselt suure privaatsusriivega ja nüüd tuleks olukord selliselt ära lahendada, et tuleks juurde privaatsust ja politsei saaks paremini turvalisust pakkuda.

"Ma isiklikult ei ole kaamerate vastu, aga ma tahan, et see oleks ikkagi väga selgelt reguleeritud, et kui palju nad pildistavad, kuidas neid salvestatakse, kui kaua neid hoitakse. Ma tahaks seda ikkagi teada, et me teeme siin miljoneid pilte, aga mis neist saab? See on minule natuke ebaselge," ütles Timpson.

Siseministeeriumi õiguskomisjonile saadetud eelnõu:

Siseministeeriumi õiguskomisjonile saadetud eelnõu seletuskiri: