Valitsused vahetuvad Eestis mõne aasta tagant ning see tähendab RMK-le kui umbes poole Eesti metsa omanikule, et iga uue ministri ametisse astumine toob kaasa ka uued otsused raiemahtude kohta.

Mikk Marran ütles, et praeguse metsaseaduse kohaselt kehtestab arvestuslangi kliimaminister, varem keskkonnaminister ning viimastel aastatel on see olnud poliitiline otsus, mis tehakse tavaliselt aasta lõpus. Ehkki uus lank kehtestatakse viieks aastaks, tuleb igal järgmisel aastal uus ministri otsus.

"Praegu menetlemisele minev metsaseadus loob teatud stabiilsuse, minister teeb ühel aastal otsuse ja see kehtib järgmised viis aastat," lausus ta. "Sama või järgmine minister saab siis otsustada viie aasta pärast, milline saab olema järgmine lank."

Senine iga-aastane raiemahu muutumine ei tähenda siiski, et RMK jääks pikemaks perioodiks sõlmitud müügilepingute täitmisega hätta. Marrani sõnul on lepingutes, mida nad sõlmivad, paindlikkus alati sees. Üldjoontes on klientidele tagatud kogus teada, kuid korra aastas vaadatakse see üle.

Viimasesse koalitsioonilepingusse kirja saanud põhimõte, et Eesti mets võiks jaguneda 70:30 majandamismetsa ja kaitsealuse metsa vahel, tundub Marranile väga mõistlik.

"Olen sellest läbi viimaste aastate rääkinud, et võiks olla sisse-välja printsiip. Kui näiteks otsustame, et 70 protsenti peaks olema majandusmetsa ja 30 protsenti kaitsealust metsa, siis kui tekib uut kaitsmist vajavaid loodusväärtusi, on vaja see tõenäoliselt panna looduskaitseliste piirangute sisse ja protsent tõuseb 31-32 peale. Siis tuleks teisest küljest anda looduskaitselisest metsast tagasi majandusmetsaportfelli metsa," kirjeldas RMK juht.

Ta võrdles praegust looduskaitseliste metsade printsiipi näpu pistmisega haugi suhu – ühes suunas on see hästi kerge, teises suunas aga keeruline.

"Kui saaksime sisse-välja printsiibi rakendatud, seadusesse kirjutatud ja ka rakendusmehhanismid koostatud, oleks see kindlasti väga mõistlik ja tervitatav," lisas Marran.

Sellist näidet, kus looduskaitsealune mets oleks muudetud majandamismetsaks, tema sõnul praegu ei ole, kuid proportsiooni sissetoomine seadusesse tagaks niisuguse mehhanismi tekkimise.