Neljapäeval, päev peale Tartu vangla rendilepingu sõlmimist Stockholmis, andis vanglateenistuse juht Rait Kuuse aru Tartu linnavolikogus. Tartus võimul olev Reformierakonna fraktsioon näeb vangla rentimist pigem sisejulgeoleku suurendamise võimalusena.

"Oleme arutanudki seda teemat ikkagi tervikuna ja arvestades, et vangla on ikkagi oluline osa meie sisejulgeoleku struktuurist, siis meie jaoks on oluline, et Tartus vangla säiliks. Tegelikult on sisejulgeoleku kontekstis oluline ka see, et meil ikkagi oleksid need mitusada kvalifitseeritud sisejulgeoleku taustaga töökohta," lausus fraktsiooni aseesimees Mihkel Lees.

Leesi arvates ei peaks avalikkust Tartu vangla rendilepinguga hirmutama. Keskerakond ja Isamaa leiavad seevastu, et liiga paljud küsimused on veel vastamata.

"On juba iseenesest loomulik, et Tartu linnavolikogu seda teemat arutab ja saab pädevat informatsiooni. See, et see toimub peale lepingu allakirjutamist - see on juba mõnes mõttes skandaalne. Meil ei ole piisavalt vastuseid sellele, kas on arvestatud selles lepingus ja Rootsi-poolses finantseerimises seda lisatööd, mis langeb kohtutele, prokuratuurile ja ka meditsiinisüsteemile," sõnas Tartu volikogu ja erakond Isamaa liige Tõnis Lukas.

Nii Lukas kui ka keskerakondlane Jaan Toots on veendunud, et Tartu vangla rentimisega kaasnevad kaudsed kulud, näiteks terviseteenused või korrakaitse, kahandavad rendist saadava tulu oluliselt väiksemaks. Teisalt kaheldakse ka selles, kuidas vangide toomine Tartu linna mainele võiks mõjuda.

"Mina leian, et meil on ülikooli, noorte linn, rahulik linn ja me toome ise siia kuni 600 kinnipeetut, kes on räigete kuritegude eest kinni pandud - nii vägistamised kui tapmised, nii meile öeldi. Mis mind kõige rohkem morjendab, et esmaspäeval kahe ministri tasandil kirjutati lepingule alla, kus on ilusti öeldud, et pisiasjad on seal täpsustamata. See paneb ikka tõsiselt mõtlema," ütles Toots.

Leping jõustub alles pärast selle kinnitamist nii Eesti kui ka Rootsi parlamendis. Leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks ning selle alusel saaks Tartu vanglasse paigutada kuni 600 kinnipeetavat. Sel juhul saaks Eesti riik tehingu eest üle 60 miljoni euro aastas.