Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas juunis otsuse viia Eesti Postis läbi erikontroll, et hinnata, kuidas ettevõtte juhtorganid on 2020. aasta juulist tänavu mai lõpuni oma otsustega mõjutanud Eesti Posti majandustulemust ja finantsseisu.

Janar Holm ütles ERR-ile, et avalikult teadaoleva info ja esitatud põhjenduste alusel ei ole erikontrolli läbiviimine tema hinnangul vajalik ega seetõttu ka mõistlik samm.

"Minister on erikontrolli läbiviimiseks avalikult välja toonud põhjenduse, et ettevõtet ähvardab sügisel maksejõuetus. Juhatus on kinnitanud, et seda riski ei ole. Mul puudub info selle kohta, kas see risk on tõenäoline või mitte, kuid kui maksejõuetuse stsenaarium ka oleks tõenäoline, siis kavandatavast erikontrollist selle ärahoidmiseks mingit kasu ei ole," tõdes Holm.

Ta lisas, et pigem kiirendaks tehtav kulu riskina väljatoodud maksejõuetuse tekkimise hetke.

"Esiteks ei ole erikontrollist kasu seetõttu, et erikontrolli lähteülesande järgi oodatakse aruannet alles kuue kuu pärast, mis on pärast kardetud sügist. Samuti ei ole ministri viidatud riskiga tegelemisel mingit abi erikontrolli küsimustest selle kohta, kuidas riigile kuuluvat ettevõtet on alates 2020. aasta juulist tänavu mai lõpuni juhitud ning kas viis aastat tagasi tehtud erikontrollis väljatoodud probleemid on leidnud lahenduse," selgitas ta.

Need küsimused on riigikontrolöri sõnul sellised, millele vastuse saamiseks peaks minister pöörduma oma maja vastutavate ametnike poole või ettevõtte üldkoosolekuna nõukogu ja juhatuse poole.

"Kui probleem on akuutses maksejõuetuse riskis, siis on üldse küsimus, kas hetkel tasub raisata ühtegi inimtöötundi küsimusele, mis toimus 2020. aastal," tõi Holm välja.

Ta märkis, et ilma erikontrolli läbiviimiseta on teada, et Eesti Postile kohustuseks pandud universaalse postiteenuse korraldamise kulud on ületanud aastate jooksul miljonite eurode võrra tulusid. Universaalse postiteenuse rahastamise süsteem ei toimi ning see on tähendanud ettevõtte jaoks kahjumi teenimist, millest on aastaid teadlikud olnud valdkonna eest vastutavad ministrid.

"Ministrid on aastaid lubanud postiseaduse muudatusi, mis aitaks sellisel viisil kahjumi tekkimist vältida. Seda ei ole tehtud ning see on ka üks osa ministri otsitavast vastusest," ütles Holm.

Ta pidas positiivseks ja tunnustamist väärivaks seda, et Terras saatis 19. juunil kauaoodatud postiseaduse muudatused kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele.

Siiski leiab riigikontrolör, et erikontrolli väljahõikamine on tõsine sõnum, millel on muu hulgas mõju ka äriühingu mainele.

"Erikontroll ei tohiks muutuda äriühingute tõhusa valitsemise aseaineks. Erikontrollil on teine eesmärk, kui äriühingu valitsemise tagantjärele sisseostmine," rõhutas ta.

Riigi äriühingute puhul on Holmi hinnangul suureks probleemiks see, et paljudel juhtudel tuntakse omaniku tasemel nende vastu alles siis huvi, kui seal hakkavad tõsised probleemid tekkima. See võib jätta avalikkusele mulje kavatsusest juhtida erikontrolli läbiviimisega kõrvale tähelepanu varasematelt tegematajätmiselt või leida lahenduste asemel patuoinaid. 

Aktsiaselts Eesti Post, mis tegutseb Omniva kaubamärgi all, on Eesti riigile kuuluv ettevõte, mis vastutab kirjade ja teiste postisaadetiste edastamise eest nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning millel on luba universaalse postiteenuse pakkumiseks.