Brenti toornafta hind langes teisipäeva varahommikul 4,3 protsenti ehk 68,44 dollarile barreli kohta. Ka USA West Texas Intermediate (WTI) toornafta langes 4,3 protsendi võrra ehk 65,55 dollarile barreli kohta.

Teisipäeval Eesti aja järgi kella 20 paiku olid hinnad langenud veelgi – ligi kuus protsenti. Brent maksis 67,20 ja WTI maksis 64,40 dollarit barreli kohta,

Need tasemed on võrreldavad hindadega enne Iisraeli rünnakut Iraani vastu, mis leidis aset 13. juunil.

USA president Donald Trump teatas relvarahust esmaspäeva hilisõhtul, kuigi mõni tund hiljem süüdistas Iisrael Iraani tingimuste rikkumises ja lubas Teherani vastu uusi rünnakuid alustada. Iraan eitas süüdistusi. Teisipäeva pärastlõunal tunnistas Trump, et riigid rikkusid vaherahu, kuid rõhutas, et rohkem rünnakuid ei toimu.

Väidetav relvarahu vähendab tõenäosust, et ülemaailmsed naftatarned katkevad. Samas on investorid mures, et Iraan võib sulgeda Hormuzi väina, mis on kriitilise tähtsusega kanal, mida läbib umbes veerand maailma naftatarnetest.

Hormuzi väina sulgemine tõstaks nafta hinda tohutult, kuid vaherahu valguses on kanali sulgemine vähem tõenäolisem kui mõni päev varem.

Goldman Sachsi hinnangul võivad naftahinnad tõusta üle 100 dollari barreli kohta, kui väinas tekib "pikaajaline häire".

Eeldades, et relvarahu püsib, võib Brent toornafta hind kõikuda 70 dollari lähedal barreli kohta, kuni USA-Iraani kokkulepe selgub, ütles teisipäeval konsultatsioonifirma Rystad Energy kaubaturgude juht Mukesh Sahdev.