Neljapäevane meediatorm sisaldas Pärtel-Peeter Pere poolt väga palju näpuga näitamist ja süüdistusi ning lugejal oli keeruline selles orienteeruda. Seetõttu on paslik anda ülevaade, mis täpselt on viimase kuu jooksul Tallinna koalitsioonis toimunud.

Pole liialdus öelda, et Reformierakonna otsus 12. tunnil taganeda kokku lepitud lisaeelarvest tuli kõigile teistele partneritele ootamatult. Kokkulepped on ka poliitikas täitmiseks. Pärtel-Peeter Pere tõi ettekäändeks teema, mille eest ise varasematel eelarveläbirääkimistel pole seistud ja tõmbas näiteks tänavuste eelarvekõneluste raames esimeste seas enda soovide seast maha, sest prioriteedid olid mujal.

Sellele vaatamata olime Isamaa ja teiste koalitsioonierakondadega valmis partneri muret kuulama ja lahendust leidma. Isamaa on peredele ja lastele mõtlev erakond ning meie taha lasteaia kohatasu kaotamine ei jää, kui neli partnerit leivad koos vahendid. Seda enam, et Reformierakonna juhitud valitsuse sammud maksutõusude vallas – näiteks järgmine nädal tõusevad Eestis käibemaksu 24% kerkimise läbi kõik hinnad – seavad erakordselt suure surve alla just lastega pered. Vähemalt mina isiklikult lootsin, et ehk on all-linnas reformierakondlased perede murest aru saanud ja nende tahe on siiras.

Kahjuks tegi selle uskumise palju raskemaks oravate delegatsiooni käitumine lahenduste otsimisel. Praegu jääb mulje, et tüli kisutakse meelega. Kinniste uste taga oldi konstruktiivsed, kuid pärast uste avamist lugesime meediast, kuidas loetud tunnid tagasi sündinud kokkulepped ei pidanud.

Ma tahaks pidada end juba kogenud poliitikuks, kuid nii kiireid meelemuutusi pole ma varem kohanud. Rõhutatult – mitmuses! Tekkis tunne, et Pärtel-Peeter Pere ei omanud tegelikult volitusi, vaid kandis koosolekul räägitu ette ja otsuseid langetati hiljem kusagil mujal. Sealjuures isegi mitte parteikontoris, sest pilgud olid suunatud Stenbocki maja poole. Eks märk oli seegi, kui Reformierakond tõi Perele all-linna appi oma Toompea riigikogu fraktsiooni juhi Õnne Pillaku. Niidid nuku küljes hakkasid üha selgemalt silma paistma.

Eelmisel nädalal moodustati koalitsioonis kaks töögruppi, et saada aru, millised on linnaeelarve võimalused uue ja suure rahalise kohustuse võtmiseks ning kuidas vältida, et sellega tekitatakse kaasuvaid probleeme. Reformierakond on tahtnud näidata, et tegu on kolme miljoni euro suuruse kohustusega sel aastal, aga tegelikult me räägime sootuks suuremast püsikulust eelarvele, sest muudatusega koos tuleb rahastada kohapuuduse tõttu ka eralasteaedu ning lahendada lisaks abiõpetajate palgaküsimus. Pärtel-Peeter Pere süüdistab, et nende ettepanekuid ei ole arvestatud, aga jätab mainimata, et temagi on öelnud mõnele välja pakutud katteallikale kategoorilise "ei".

Olgu kohe öeldud, et Isamaa on vastu 2023. aastal peretoetustega toimunu kordumisele Tallinnas. Enne valimisi lubas parlament sisuliselt ükshäälselt lasterikaste perede toetuse tõusu, aga Kaja Kallase viimase valitsuse esimesel (!) tööpäeval tõmmati peredelt vaip alt ja mindi toetusi kärpima. Me ei saa lubada sama käekirja kordumist Tallinnas! Perede kindlustunne on juba niigi liiga palju kannatanud ja jätkuvalt suure löögi all.

Esimene ülevaade eelarvevahenditest lubas Tallinnas lasteaia kohatasu vähendamist poole võrra – võttes aluseks mulluse tasu. Seda ideed lubas Reformierakond kolmapäevasel kohtumisel arutada reedel isekeskis. Ometi said partnerid hoopis neljapäeva hommikul meedia vahendusel lugeda, kuidas Reformierakond on siiski otsustanud umbusaldada linnapead.

Jah, nad ütlevad igati õigesti, et Jevgeni Ossinovski pole suutnud tekkinud kriisi lahendada. Aga mis täpselt on lahendus, kui ühe partneri eesmärk on nui neljaks koalitsiooni lõhkuda ja upitada Keskerakond taas Tallinna võimu juurde? Kõik selleks, et Kristen Michal saaks end Stenbocki majas tunda ülekatte abil veidi turvalisemalt. Kui selle hinnaks on eestikeelsele haridusele üleminek või jätkuv Vene kultuuriruum Eesti pealinnas – see tundub peaministrile soodne diil.

Reformierakond üritab kangekaelselt tuua oma riigi taseme juhtimisstiili Tallinnasse. Isamaa on sellele ainus tõsiseltvõetav alternatiiv ja seda oleme viimase aasta jooksul tõestanud. Sügisel ootab oravaid oma käitumise ees valijate kohtuotsus!