Prantsuse majandusministeerium teatas neljapäeval, et kärped on vajalikud, kuna kulutused on prognoositust suuremad. Maksutulud on siiski olnud ootuspärased, vahendas Politico. 

"Täna otsustatud lisapingutused peegeldavad selget otsustavust tegutseda viivitamatult, et saavutada meie eesmärgid riigi rahanduse ja võla kontrolli all hoidmiseks," ütles majandus- ja rahandusminister Eric Lombard. 

Kärped tabavad ka tervishoidu, mille käigus vähendatakse ravimite ja meditsiiniteenuste hüvitamisele kuluvat raha. 

Prantsusmaa riigieelarve puudujääk on viimaste aastate jooksul järsult kasvanud. Eelmisel aastal kasvas puudujääk 5,6 protsendini SKP-st. Prantsuse valitsus soovib, et 2025. aastal oleks puudujääk 5,4 protsenti SKP-st. 

Euroopa Liidu eelarvereeglid nõuavad samas, et puudujääk ei ületaks kolme protsenti SKP-st. Prantsusmaa kavatseb selle eesmärgi täita 2029. aastaks. See tähendab, et Prantsusmaa peaks tegema ulatuslikke kärpeid, kui tahab viia eelarve vastavusse EL-i reeglitega.

Samas viimastel valimistel olid edukamad vasakpoolsed erakonnad, mis lubasid kulutusi hoopis suurendada. President Emmanuel Macron nimetas seejärel ametisse vähemusvalitsuse, mille toetus on ebakindel.