Bayrou valitsuse kukutamine tundub üha tõenäolisem pärast seda, kui kolm peamist opositsioonierakonda teatasid, et nad ei toeta valitsust usaldushääletusel, mille Bayrou kuulutas välja 8. septembriks, et saada toetust oma ulatuslike eelarvekärbete plaanile.

"Oleme lahingu keskel," ütles Lombard raadiole France Inter. Ta lisas, et ei ole leppinud Bayrou valitsuse usaldushääletuse kaotamisega.

Küsimusele teiste poliitikute kommentaaride kohta, et Bayrou valitsuse lagunemine võib kaasa tuua IMF-i sekkumise Prantsusmaa rahandusse, vastas Lombard: "See on meie ees seisev risk."

"See on risk, mida me tahaksime vältida ja mida me peaksime vältima, aga ma ei saa teile öelda, et seda riski ei eksisteeri," lisas ta.

Bayrou teatas esmaspäeval, et küsib 8. septembril parlamendi toetust oma ebapopulaarsetele plaanidele Prantsusmaa riigirahanduse nõrga olukorra tugevdamiseks, paludes saadikutel kinnitada kärped, mis tema sõnul on vajalikud 44 miljardi euro säästmiseks aastas

"Me seisame silmitsi otsese ohuga, millega peame tegelema ... vastasel juhul pole meil tulevikku," ütles ta riigi tohutu võlakoorma kohta, lisades, et hääletusel keskendutakse sellele, kas parlamendiliikmed nõustuvad ohu tõsidusega ja valivad tee selle lahendamiseks.

"On hetki, kus ainult kalkuleeritud risk aitab vältida tõsisemat ohtu. See on meie riigi ellujäämise, meie rahva kuvandi ja iga perekonna ellujäämise küsimus," rõhutas Prantsuse peaminister.

Bayrou sõnul on Prantsusmaa praegu otsustavas hetkes. Kui valitsus saavutab usaldushääletusel enamuse, kinnitatakse plaan, aga kui ta enamuse toetust ei saa, langeb valitsus, lisas ta.

Esialgsed reaktsioonid Bayrou sammule viitasid sellele, et tsentristlik peaminister võib oma hääletuse kaotada, kukutades sellega valitsuse, mis moodustati alles eelmise aasta detsembris pärast tema eelkäija Michel Barnier' veelgi lühemaealise administratsiooni enneaegset kokkuvarisemist.

Opositsioonilise parempopulistliku partei Rahvuslik Liikumine (RN) juht Jordan Bardella ütles, et tema partei ei hääletaks kunagi valitsuse poolt, mille otsused panevad prantslased kannatama. Bayrou on sellega sisuliselt kuulutanud oma valitsuse lõppu, märkis ta.

Radikaalse vasakpoolse erakonna Alistamatu Prantsusmaa (La France Insoumise, LFI) saadik Manuel Bompard ütles: "Olukord on selge ja igaühe ülesanne on oma seisukoht välja öelda." Tema partei saadikud hääletavad 8. septembril valitsuse kukutamise poolt, ütles Bompard.

Roheliste partei juht Marine Tondelier teatas sotsiaalmeedias, et tema parlamendifraktsioon hääletab samuti valitsuse vastu, nagu ka Prantsuse Kommunistlik Partei (PCF). Tondelier ütles, et Bayrou teadaanne oli de facto tagasiastumine.

Vasaktsentristliku Sotsialistliku Partei (PS) juht Olivier Faure ütles samuti, et partei hääletab valitsuse vastu. Bayrou on valinud lahkumise, ütles Faure, lisades, et on kujuteldamatu, et PS või mõni muu opositsioonierakond tema poolt hääletaks.

Bayrou tunnistas, et hääletuse esilekutsumine oli risk. "Jah, see on riskantne – aga veelgi riskantsem on mitte midagi teha," ütles ta pressikonverentsil.

Prantsusmaa eelarvepuudujääk ulatus eelmisel aastal 5,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on peaaegu kaks korda suurem kui Euroopa Liidu ametlik lubatud kolmeprotsendine piirmäär.

Opositsiooniliidrid ütlesid, et kui valitsus peaks langema, nõuavad nad parlamendi laialisaatmist ja uusi valimisi.

"Meie kaaskodanikud ootavad muutust ja tagasipöördumist valimiskastide juurde: me oleme valmis," teatas Bardella.

Sellegipoolest arvatakse, et president Emmanuel Macron, kelle šokeeriv otsus parlament 2024. aasta juunis laiali saata, tekitas kolmeks vastandlikuks rühmituseks jagunenud Rahvusassamblee, millest ühelgi polnud enamust, ei soovi tõenäoliselt eksperimenti korrata.

Analüütikute arvates püüab Macron pigem vältida ennetähtaegseid valimisi, püüdes hoopis ametisse nimetada uue peaministri – kuigi kes see võiks olla ja kuidas tema kabinet võiks olla veelgi tõhusam, on küsitav.

Usaldushääletus peaks toimuma kaks päeva enne Prantsusmaal kavandatud proteste valitsuse kokkuhoiupoliitika vastu, millest on laialdaselt räägitud sotsiaalmeedias ning mida toetavad LFI ja mõned ametiühingud.

Üleskutseid on võrreldud kollavestide (gilets jaunes) protestidega, mis puhkesid 2018. aastal kütusehindade tõusu ja elukalliduse vastu ning mis lõpuks kasvas laialdaseks liikumiseks, mis pani Macroni tema esimesel ametiajal tõsiselt proovile.