Coop Eesti keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla rääkis "Vikerhommiku" saates, et poeketid on asunud hinnasilte vahetama ja kõige enam tehakse seda esmaspäeval ning teisipäeva hommikul. 

Rohtla selgitas, et alates teisipäevast on Euroopa riikidest Eestist kõrgem käibemaksumäär vaid Taanis, kus see on 25 protsenti ja Ungaris 27 protsenti. 

"Vanemad inimesed mäletavad, kui kunagi oli Eestis käibemaks 18 protsenti. Siis tõsteti see 20 protsendi peale lubadusega, et see on ajutine, selleks, et euro tuleks Eestisse. Siis see ununes ja nüüd on see järjepidevalt viimastel aastatel kasvanud," rääkis Rohtla.

"Minu hinnangul vajavad Eesti inimesed, et toidule tehtaks käibemaksu erisus. See on enamikes Euroopa riikides, näiteks Hispaanias ja Suurbritannias on see nulli lähedal. Üle lahe Soomes on 15 protsenti, kuid seal on ka elatustase kõrgem," ütles Rohtla. 

Rohtla tõdes, et Eesti inimene ei peaks toidu eest maksma sama kõrget käibemaksu kui luksuskaupade pealt. 

Ta rääkis ka, et üldiselt tõuseb toote hind poes ikkagi ainult käibemaksu protsendi võrra. "Mõne kauba hind kujuneb võib-olla natukene rohkem ümardamisreegli järgi, teine vähem, aga kokkuvõttes see hinnatõus jääb ikkagi sinna kanti," märkis Rohtla. 

"Tänases olukorras, kus teame, et jaekaubanduse mahud on juba paar aastat languses olnud, peame ühiselt üritama hinnatõusu nii minimaalselt kui võimalik tarbijale edasi kanda, et tarbija kindlustunnet kasvatada ja tarbija õhemat rahakotti toetada," selgitas Rohtla. 

Coopi keskühistu juht rääkis, et poeketid on aina enam tulnud välja omamärgitoodetega, mis on odavamad. "Omamärgitoodete eelistamine tarbijate seas on aasta-aastalt kasvanud. Kõik poeketid on omamärgitoodetesse tugevalt panustanud ja reklaami teinud ning nende vastu usaldust tekitanud."

Rohtla tõdes, et inimesed on hakanud järjest vähem tarbima ning toidukorvides on üha vähem tooteid. "Statistika üle Eesti näitab, et jaekaubanduse mahud on kaks aastat olnud languses. See tähendab, et inimesed tarbivad vähem ja ma usun, et see peegeldub ka kõikide poekettide ostukorvides," sõnas Rohtla.

"Vaadatakse ikkagi odavamaid tooteid, allahinnatud kaupu ning kampaaniatooteid," tõdes ta. 

Rohtla tõi välja, et vähem on tähelepanu pööratud sellele, et tegelikult annab lisaks toidu hindade tõusule väga negatiivse tulemuse käibemaksu tõus ka tööstuskauba puhul. "Uuringud näitavad, et ligi 30 protsenti kõikidest krediitkaardimaksetest tehakse juba välismaistest veebipoodides," rääkis Rohtla.

"Näiteks Saksamaa e-poest teksapükse ostes on käibemaks seal 18 protsenti, mis tähendab, et Eestiga võrreldes tuleb homsest ainuüksi läbi käibemaksu vahe toode juba kuus protsenti odavam," märkis Rohtla. 

Sestap pole Coopi esindaja sõnul mitte ainult toidukaubad kehvas olukorras. "Kogu Eesti sisetarbimine on läbi nende suhteliselt ebaproportsionaalselt kõrgete maksude teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna kehvas seisus," ütles Rohtla.