Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt ütles ajakirjanikele, et see samm võimaldab USA-l säilitada sanktsioonid Süüria kukutatud endise presidendi Bashar al-Assadi, tema kaaslaste, inimõiguste rikkujate, narkokaubitsejate, keemiarelvadega seotud isikute, Islamiriigi ja ISIS-e ning Iraani rahastatud võitlejate suhtes.

Assad kukutati detsembris islamistide juhitud mässuliste välkrünnakus ning Süüria on sellest ajast alates astunud samme rahvusvaheliste suhete taastamiseks.

Süüria välisminister Asaad al-Shibani ütles sotsiaalmeedias, et Trumpi otsus lõpetada Süüria sanktsioonid avab ukse kauaoodatud ülesehitustööle ja arengule.

Al-Shibani märkis, et see samm eemaldab piduri majanduse elavdamiselt ja avab riigi rahvusvahelisele üldsusele.

Süüria president Ahmed al-Sharaa ja Trump kohtusid mais Ar-Riyāḑis, kus Trump teatas ootamatult suure poliitilise pöördena, et tühistab USA Süüria-vastased sanktsioonid, mis ajendas Washingtoni oma meetmeid oluliselt leevendama.

"Süüriale tuleb anda võimalus ja just see ongi juhtunud," ütles USA erisaadik Süürias Thomas Barrack ajakirjanikele briifingukõnes. Ta kirjeldas esmaspäevast sammu kui "väga tüütu, detailse ja piinarikka protsessi kulminatsiooni".

Valge Maja teatas, et korraldus seab välisministrile kohustuse üle vaadata Hayat Tahrir al-Shami, Sharaa juhitud mässuliste rühmituse, millel on juured al-Qaedas, määratluse terrorismiorganisatsioonina, samuti Süüria määratluse terrorismi toetava riigina.

Valge Maja sõnul jätkab administratsioon Süüria edusammude jälgimist peamiste prioriteetide osas, sealhulgas konkreetsete sammude astumist suhete normaliseerimiseks Iisraeliga, välismaiste terroristidega tegelemist, Palestiina terroristide väljasaatmist ja Palestiina terrorirühmituste keelustamist.

Esmaspäeval avaldatud Reutersi uurimine paljastas Süüria valitsusvägede rolli enam kui 1500 alaviidi tapmises märtsis toimunud ülestõusu käigus. Trumpi administratsioon Reutersi avaldust ei kommenteerinud.

Süürlased loodavad, et sanktsioonide leevendamine sillutab teed riigis tegutsevate humanitaarorganisatsioonide suuremale osalemisele ning soodustab välisinvesteeringuid ja kaubandust riigi ülesehitamise ajal.

Pärast Trumpi maikuus tehtud teadaannet väljastas USA rahandusministeerium üldise litsentsi, mis lubas tehinguid, mis hõlmasid nii Süüria ajutist valitsust kui ka keskpanka ja riigile kuuluvaid ettevõtteid.

USA on kehtestanud Süüria vastu mitmeid sanktsioone. Meetmete tühistamine on vajalik, et Süüria meelitaks ligi pikaajalisi investeeringuid ilma, et osapooled peaksid kartma USA sanktsioonide rikkumise ohtu.

Enamik USA Süüria-vastastest sanktsioonidest kehtestati Assadi valitsusele ja võtmeisikutele 2011. aastal pärast riigis puhkenud kodusõda.

USA Süüria sanktsioonide programmi lõpetamine hõlmab alates teisipäevast 2004. aastal välja kuulutatud riikliku hädaolukorra lõpetamist ja sellega seotud täidesaatvate korralduste tühistamist.

Sõda laastas Süüria majanduse

Pärast enam kui kümme aastat kestnud kodusõda on Süüria majandus laastatud.

Maailmapanga andmetel langes riigi majandus ajavahemikul 2010–2021 poole võrra. Kahanenud nafta- ja turismitulud on riigi ekspordi peaaegu täielikult hävitanud. Eksport on langenud 18,4 miljardilt dollarilt 2010. aastal 1,8 miljardi dollarini, kirjutab The Times.

Analüütikute sõnul ajendas majanduslik olukord valitsust maksma impordi eest ebaseadusliku sularahaga, mis oli saadud sõltuvust tekitava amfetamiinilaadse stimulandi, mida tuntakse ka kaptagoonina, müügist või kütuse salakaubaveost.

Sanktsioonide leevendamine Trumpi poolt ühtib tema administratsiooni laiema eesmärgiga siduda Lähis-Idas rohkem riike Abrahami rahuleppega, mis on presidendi esimesel ametiajal alguse saanud algatus Iisraeliga suhete normaliseerimiseks.

Axiosi andmetel peab Trumpi administratsioon juba Iisraeli ja Süüriaga esialgseid läbirääkimisi julgeolekukokkuleppe saavutamiseks.

Ka pärast Assadi võimult langemist eelmisel aastal ja tema põgenemist Moskvasse on Iisrael jätkanud oma ajaloolise vastase territooriumil asuvate sõjaväeobjektide ründamist. Iisrael teatas aga esmaspäeval, et on huvitatud suhete normaliseerimisest nii Süüria kui ka Liibanoniga – kahe riigiga, kus Iraani mõju on osaliselt Iisraeli rünnakute tõttu järsult vähenenud.

Süüria presidendil seisab ees katsumus luua ühtne riik

Sharaa ütles üheksa aastat tagasi lahti sidemetest al-Qaedaga ning on lubanud muuta oma valitsus kaasavaks ning austada kõiki Süüria usulahke ja vähemusi.

Vaatamata oma püüdlustele luua ühtne Süüria ja kaitsta selle arvukaid vähemusi, on Sharaa näinud raskusi etniliselt motiveeritud vägivalla mahasurumisega. Eelmisel kuul detoneeris enesetaputerrorist end Damaskuse kirikus, tappes vähemalt 22 inimest.

Riigi liberaalid kardavad samuti, et Sharaa ei suuda pidada oma lubadust mitte kehtestada islamiseaduste rangemat tõlgendust.

Tema valitsus on keelanud avalikes randades bikiinide kandmise. Seni on ta aga pealinnas alkoholi pakkuvate baaride ja restoranide suhtes keeldude või riietumiskoodeksite kehtestamisest hoidunud.