Otsus on märk Süüria muutumisest Lähis-Ida ebastabiilsuse ühest allikast, mis oli tingitud endise diktaatori Bashar al-Assadi vägivaldsest valitsemisest, mis võimaldas ISIS-el õitseda, lääneriikide liitlaseks, kes toetab Ameerika juhitud sõjalist operatsiooni ISIS-e tõrjumiseks, kommenteeris väljaanne The Wall Street Journal (WSJ). Sharaa juhitud mässulised tõrjusid Assadi võimult eelmise aasta detsembris.

Sharaa on juba kohtunud USA keskpiirkonna väejuhatuse komandöri, admiral Brad Cooperiga, kes juhib Ameerika vägesid piirkonnas. Kuid Süüria ametlik liitumine kampaaniaga ISIS-e vastu sillutab teed ulatuslikumale koostööle.

Trump ja Sharaa arutasid ka võimalust taasavada saatkonnad teineteise pealinnades.

"Visiidi ajal teatas Süüria, et liitub ISIS-e alistamiseks loodud globaalse koalitsiooniga," ütles USA administratsiooni kõrge ametnik. "Süüriast saab seega ISIS-e vastase koalitsiooni 90. liige, kes teeb Ameerika Ühendriikidega koostööd ISIS-e jäänuste likvideerimiseks ja välisvõitlejate voogude peatamiseks. Ameerika Ühendriigid lubavad Süürial jätkata tegevust oma saatkonnas Washingtonis, et edendada terrorismivastast võitlust, julgeolekut ja majanduslikku koordineerimist."

Esmaspäevane kohtumine oli esimene kord, kui Süüria president külastas Valget Maja.

Kohtumine on osa Valge Maja ambitsioonist muuta Süüriat ja suhteid laiemas Lähis-Idas.

Trumpi administratsioon on Sharaale oma heakskiidu andnud, sest nad näevad teda parima valikuna stabiilse Süüria saavutamiseks, ütles USA kõrge ametnik, samas kui uus president on süvendanud koostööd Trumpi administratsiooniga, märkis WSJ.

"Me tahame näha, et Süüria oleks edukas koos ülejäänud Lähis-Idaga," ütles Trump Valges Majas hilisemal üritusel. "Seega olen kindel, et ta saab selle tööga hakkama."

Trumpi eriesindaja Süürias, Tom Barrack ja Cooper on viimase kuue nädala jooksul kaks korda Damaskuses käinud ning lisaks on USA ametnike ja Sharaa meeskonna vahel toimunud kohtumisi kogu piirkonnas, ütles ametnik.

"Trump toetas Sharaad täielikult," ütles Andrew Tabler, Süüria ekspert Washingtoni Lähis-Ida Poliitika Instituudis, kes oli Trumpi esimesel ametiajal riikliku julgeolekunõukogu liige. "Nad näevad seda kui võimalust suunata Süüria eemale USA vastastest [jõududest] nagu Iraan, [tõmmata ta] Washingtoni, Araabia lahe riikide ja Türgi poole. See on suur asi."

Barrack on väitnud, et Sharaa valitsuse lagunemise korral varuplaani pole. Kui tema valitsus peaks kokku kukkuma, võib Süüria taas kodusõtta sattuda, luues tingimused, mis õhutavad taas äärmusrühmituste tõusu.

Süüria 13 aastat kestnud kodusõda, mis algas 2011. aasta ülestõusu mahasurumisega Assadi vägede poolt, sundis 10 miljonit inimest oma kodudest lahkuma ning andis Venemaale ja Iraanile võimaluse laiendada oma mõjuvõimu ja sõjalist kohalolekut piirkonnas.

Mitte kõik piirkonnas pole veendunud, et Sharaa teeb oma julgeoleku ja poliitiliste reformide osas piisavalt, eriti Iisrael ja selle toetajad USA Kongressis, kes on olnud mures riigi lõunaosas asuvate mässuliste rühmituste tegevuse pärast, kus elab druuside kogukond. Skeptikud on mures ka kahe valitsusega seotud jõudude poolt toime pandud massitapmise ja välisvõitlejate rolli pärast valitsuses.

Sharaa visiit Washingtoni on tema enda erakordse muutumise kulminatsioon võitlejast, keda USA valitsus kunagi terroristiks pidas, tegelaseks, kes on nüüdseks 11 kuu jooksul pärast seda, kui tema mässuliste koalitsioon Assadi võimult tõukas, saavutanud laialdase rahvusvahelise tunnustuse. Sharaa oli enne esmaspäeva Trumpiga kohtunud kaks korda, mais Saudi Araabias ja septembris ÜRO Peaassamblee istungjärgu raames. Trumpile hakkas Sharaa kiiresti meeldima, USA liider nimetas teda esimesel vestlusel karmiks ja atraktiivseks.

"See, et ta Valges Majas vastu võetakse, on lihtsalt kujuteldamatu," ütles Dareen Khalifa, Rahvusvahelise Kriisigrupi vanemnõunik, kes intervjueeris Sharaad mitu korda tema mässuliste juhina töötamise ajal. "Ma arvan, et see on uue lehekülje pööramine USA poliitikas, mis pole aastakümneid toiminud," ütles ta.

Ameerika juhitud ISIS-e vastane koalitsioon moodustati pärast seda, kui Islamiriigi võitlejad vallutasid 2014. aastal Iraagi linna Mosuli. Koalitsioon, millesse kuuluvad ka muuhulgas ka Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, teeb koostööd sõjaliste operatsioonide, luureandmete jagamise, humanitaarabi ja infosõja valdkonnas. Nad on oluliselt vähendanud terrorirühmituse tegutsemisvõimet ja tõrjunud selle nii Iraagis kui ka Süürias valitsetud aladelt välja, kus rühmitus oli välja kuulutanud kalifaadi.

Üks USA ametnik ütles, et Süüria ametliku rolli täpsed tingimused koalitsioonis on endiselt arutlusel, nimetades esmaspäevast teadaannet poliitiliseks signaaliks, mis lõpuks kujuneb laiemaks ISIS-e vastaseks abiks luure- ja sõjaliste operatsioonide valdkonnas.

Sharaa kasutas Washingtonis ka võimalust veenda skeptilisi Ameerika seadusandjaid tühistama 2019. aastal jõustunud sanktsioonipaketti nimega Caesari seadus, mis sai nime Assadi valitsuse vilepuhuja järgi, kes paljastas režiimi poolt toime pandud piinamised ja massilised hukkamised.

USA kehtestas Süüria vastu laiapõhjalised sanktsioonid vastuseks Assadi tööstuslikus mahus korraldatud piinamistele ja linnade pommitamisele Venemaa ja Iraani abiga. Trump peatas sanktsioonid kuueks kuuks pärast oma esimest kohtumist Sharaaga Saudi Araabias ja tema administratsioon pikendas esmaspäeval seda peatamist ajutiselt veel kuue kuu võrra. Kuid Sharaa soovib ikkagi sanktsiooniseaduse täielikku tühistamist.

Senat on juba esitanud ettepaneku seaduse tühistamiseks osana riigikaitse volituste seadusest, mis tegeleb sõjaliste kulutustega. Esindajatekoda pole veel eeskuju järginud ja mõned seadusandjad ütlevad, et Sharaa peab astuma samme usu- ja etniliste vähemuste kaitsmiseks, välisvõitlejatest vabanemiseks ja suhete parandamiseks Iisraeliga.

Süüria vajab sanktsioonide kaotamist, et taasintegreeruda maailma finantssüsteemi ja lihtsustada ülesehitustöödeks vajalike vahendite liikumist, ilma milleta on riigil oht kodusõtta langeda.

Pühapäeva õhtul toimunud õhtusöögil kohtus Sharaa demokraatide ja vabariiklaste seadusandjate rühmaga, sealhulgas Florida esindaja Brian Mastiga, esindajatekoja väliskomisjoni vabariiklasest esimehega, kes on olnud üks viimaseid kongressis selle 2019. aasta õigusakti tühistamise vastaseid.

"Eile õhtul murdsime uue Süüria presidendi Ahmed al-Sharaaga leiba," ütles Mast esmaspäeval avalduses. "Meil oli pikk ja tõsine vestlus selle üle, kuidas ehitada Süüria rahvale tulevik, mis on vaba sõjast, ISIS-est ja ekstremismist."

Lõuna-Carolina vabariiklasest saadik Joe Wilson, kes toetab Caesari seaduse tühistamist, ütles, et Mast oli otsinud kindlat kinnitust, et Süürial on kaasav valitsus, mis hõlmab erinevaid etnilisi ja usulisi rühmi.

"Minu jaoks oli tõeliselt muljetavaldav näha, kuidas president al-Sharaa ei solvunud otsese küsimuse peale, vaid võttis selle vastu ja selgitas, mida ta tahab teha, et läänega koostööd teha," ütles Wilson intervjuus.

USA töötab selle nimel, et vahendada kokkulepet Sharaa valitsuse ja võimsate relvarühmituste vahel, mis on aastaid olnud osa ISIS-e lüüasaamist taotlevast koalitsioonist. USA-l on Süürias sadu sõdureid ISIS-e vastase kampaania osana, enamik neist Süüria piirkonnas Eufrati jõest põhja ja ida pool, mida kontrollib laialdaselt Ameerika toetatud kurdide juhitud Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF).

Üks USA kõrgematest ametnikest ütles, et USA sõjalises jalajäljes Süürias muutusi ei toimu.

Sharaa sõlmis märtsis SDF-i juhiga lepingu, millega integreeritakse selle võitlejad keskvalitsuse armeesse, kuid on tekkinud lahkarvamusi lepingu rakendamise osas, mis viimastel kuudel on viinud vägivaldsete kokkupõrgeteni. USA kõrgemad ametnikud, sealhulgas sõjaväejuhid, on töötanud kriisi lahendamise ja SDF-i Süüria riigiga liitmise viisi leidmise nimel.

Sharaa seisab silmitsi ka kohaliku ja rahvusvahelise tähelepanuga pärast seda, kui valitsusega kooskõlas olevad jõud ühinesid kahes usulahkudevahelises vägivallapuhangus, milles hukkus sadu inimesi ja tuhanded sunniti kodudest lahkuma, süvendades riigi alaviitide ja druuside usuvähemuste usaldamatust uue, sunniitide juhitud valitsuse vastu.

Sharaa on lubanud võtta tapmiste toimepanijad vastutusele.

Sharaa, kes osales kunagi Iraagis USA vägede vastu suunatud sunniitide ülestõusus, peeti kinni USA hallatavas vangilaagris ja hiljem naasis ta Süüriasse, et võidelda sõjas Assadi vastu, mis algas pärast 2011. aasta ülestõusu. Ta oli mõnda aega Al-Qaeda Süüria haru juht, kuid katkestas 2016. aastal sidemed radikaalse rühmitusega ja alustas pikaajalist pingutust, et positsioneerida end peavoolu mässuliste juhina ja võimaliku lääne partnerina.

Tema rühmitus Hayat Tahrir Al-Sham (HTS) kontrollis Loode-Süüria osa, mis oli aastaid mässuliste suurim tugipunkt nende pikaajalises püüdluses seista vastu režiimi ja Venemaa lennukite pommitamiskampaaniatele. Mõned lääne luureteenistused, sealhulgas Briti MI6, avasid kanalid HTS-iga suhtlemiseks, kuid ta jäi endiselt USA poolt terroristiks kuulutatute nimekirja, mistõttu oli tema eest määratud 10 miljoni dollari suurune pearaha.

Eelmise aasta novembris algatas ta pealetungi, mis pani Assadi režiimi väed mõne päevaga lagunema.

Eelmise presidendi Joe Bideni administratsioon tühistas Sharaale määratud pearaha eelmise aasta detsembris ja Trump käskis eemaldada Sharaa terroristide nimekirjast. Süüria juht loobus oma pikaajalise sõjanime Abu Mohammed Al-Jawlani kasutamisest ja hakkas kasutama oma pärisnime.

James Jeffrey, Trumpi Süüria saadik esimesel ametiajal, ütles eelmisel nädalal avalikul üritusel, et Süüria on USA jaoks Lähis-Idas kõige olulisem küsimus, mis tuleb lahendada. Tema sõnul peab Washington jätkama Damaskusega suhtlemist Süüria "ühtsuse, stabiilsuse ja majandusarengu edendamiseks".