Läti üritab toidukauba hinda alla viia
Läti toidukaupade jaemüüjad langetavad igal nädalal poodides kümne eri liiki toote hinda, et ostja saaks söömiseks esmavajaliku kätte odavamalt. Tegu on kahe ministeeriumi algatusega, millega on praeguseks liitunud kõik suuremad kaubaketid ning kauplejate ja tootjate organisatsioonid.
Läti majandusminister Viktors Valainis on püstitanud ambitsioonika eesmärgi - vähendada toidukauba hinda viiendiku võrra. Seni on poodides kõik üha kallim ja Läti Panga arvutused näitavad, et toit maksab Lätis Balti riikidest kõige enam. Läti võtab eeskuju Taani mudelist, mis on seal andnud häid tulemusi.
Ühises memorandumis lepiti kokku, et 10 toodet hinnatakse alla. See on üks toode igast kategooriast, et inimene saaks odavama ostukorvi kokku. Aga poes, tuhandete toodete seast, neid kümmet on väga keeruline üles leida.
Iga nädal tooted vahetuvad, nii on tarbija jaoks valikus 40 erinevat kaupa ühes kaubaketis. Praeguseks on hinna alla löönud Rimi, Maxima ja Lidl, veel kaks jaemüüjat peaks seda tegema lähiajal. Nii saab kokku 200 toiduainet kuus. Samas on keeruline öelda, mille poolest erineb memorandumi allahindlus teistest soodushindadest, mida niigi pakutakse.
"Vastavalt kokkuleppele tagame, et kümme põhitoodet - piim, värske liha ja kala, või, oliiviõli ja teised - oleks tõepoolest ostjaile kättesaadavad vähendatud ja sobiva hinnaga," sõnas Rimi Latvija avalike suhete juht Inga Bite.
Teave on saadaval kaupluste kodulehtedel ja loomisel on ülelätiline netikeskkond, mis peaks pakkuma tarbijaile hinnavõrdlust, et otsustada, kuhu minna ostlema. Praegu teeb allahindluse müüja.
"Küsimus on nüüd, millega panustavad tootjad, kes samuti kokkuleppele alla kirjutasid. Teame ju, et suure osa lõpphinnast, mida ostja poes näeb, kujundavad tootjad ja vahendajad. Rimis moodustab see üle 60 protsendi summast, mida küsitakse ostjalt," ütles Bite.
Läti majandusministeerium on ette valmistanud mitu seaduseelnõu, mis peaks tagama kõigile tootjatele jaekettides võrdsed võimalused. Läti valitsus on mitu korda arutanud konkurentsinõukogu seisukohta, et vähemalt pooled poodide juurdehindlustest on tehtud ebaõiglaselt. Nii näiteks müüakse välismaist kaupa kordades väiksema juurdehindlusega kui omamaist.
"Suured poed on kujunenud turureguleerijateks. Nii ei konkureeri tootjad
omavahel kauba maksumusega, vaid ketikauplused otsustavad oma
hinnakujunduse kaudu, mida müüakse ja mida mitte," sõnas Läti majandusminister Viktors Valainis.
Eesti käibemaksutõusu tõttu on aga tänasest Lätis meie piirkonnale omaste puu- ja köögiviljade ning marjade käibemaks kaks korda madalam kui Eestis ehk 12 protsenti.
Toimetaja: Mari Peegel