Süüdistuse kohaselt leppis Heldna 2019. aasta veebruaris Vaheriga kokku, et ta vormistatakse politsei ja piirivalveametisse (PPA) teenistusse ja lähetatakse samal päeval tagasi kaitseväe luurekeskuse ametikohale, kus Heldna juba töötas ning kus tema töösuhe kordagi ei peatunud.

Seaduse kohaselt pidi eripensioni saamiseks PPA-s teenima vähemalt 25 aastat ja olema 2020. aasta 1. jaanuari seisuga politseiteenistuses. Heldna oli politseiteenistuses aastatel 1996-2017 ehk ligi 21 aastat. Seega eripensioni saamiseks pidi Heldna naasma politseiteenistusse enne 2020. aasta 1. jaanuarit ning olema seal veel ligikaudu neli aastat.

"Nad vormistati nendele ametikohtadele, kuid keegi neist seal tegelikult tööle ei asunud. Sellest hoolimata vormistati samal päeval dokumendid, millega nad roteeriti näiliselt tagasi teistesse asutustesse samadele ametikohtadele, kus nad juba töötasid. Nii aga kulges nende politseiteenistuse staaž fiktiivselt edasi," selgitas riigiprokurör Jürgen Hüva. 

"Riigiprokuratuur on endiselt kindel, et süüdistuses kirjeldatud fiktiivse tööstaaži loomine polnud üksnes ebaeetiline, vaid ka seadusevastane ning sellega peteti riigilt välja eripension. Seetõttu pöördub riigiprokuratuur täiendava õigusliku hinnangu saamiseks riigikohtu poole," ütles Hüva.

Heldna on prokuratuuri hinnangul 2024. aasta detsembri seisuga saanud alusetult üle 14 000 euro.

"Eripensioni maksed jätkuvad ning arvestades Eesti mehe keskmist eluiga, võib see maksumaksjale tähendada ligikaudu miljonieurost kulu," teatas riigiprokurör.

Ülejäänud neli PPA teenistusse vormistatud ametnikku ei ole prokuratuurile teadaolevalt sotsiaalkindlustusametile eripensioni saamise taotlust esitanud.

Heldna kohtus süüditunnistamisel võib teda oodata rahaline karistus või kuni nelja aasta pikkune vangistus. Vaheri ja  Alavere süüditunnistamisel võib kohus neid karistada ühe kuni viie aasta pikkuse vangistusega, kuna neid süüdistatakse tegude toimepanemises ametiisikutena. 

Vaher, Heldna ja Alavere mõisteti Harju maakohtus õigeks ning Tallinna ringkonnakohus otsust ei muutnud. Maakohus mõistis Alaverele õigusabikuludena välja 14 178 eurot, Heldnale 23 307 eurot ja Vaherile 19 839 eurot.

Mitmed endised ja praegused kõrged riigiametnikud, aga ka erasektori tippjuhid on avaldanud arvamust, et endise politseijuhi Elmar Vaheriga toimunu oli ebaõiglane ning et teise astme õigeksmõistva kohtuotsuse edasi riigikohtusse kaebamise asemel tuleks Eesti riigil Vaherilt hoopis vabandust paluda.

Endise riigisekretäri Taimar Peterkopi sõnul on Elmar Vaheriga juhtunu kõige suurem riigiteenistujat tabanud ülekohus, mida ta on oma 25-aastase avaliku teenistuse jooksul näinud.