Maakohtu lõppjäreldusega nõustunud ringkonnakohus asus seisukohale, et prokuratuuri vastuväited ei ole õiguslikult põhjendatud ja osaliselt olid need ka tõendamata.

Eerik Heldna rotatsiooni ja ametisse nimetamise kohta politsei- ja piirivalveametis (PPA) leidis ringkonnakohus, et prokuratuuri seisukoht näilikkusest pole õige. Ei ole tõendatud, et Eerik Heldna ei soovinud PPA-sse naasta, märkis kohus.  Ringkonnakohus rõhutas, et maakohus hindas kõiki tõendeid korrektselt.

Riigiprokurör Jürgen Hüva ütles, riigiprokuratuur on selles menetluses olnud läbivalt seisukohal, et kuigi kaks kohtuastet pole nende seisukohtadega nõustunud, ollakse endiselt seisukohal, et Heldna  roteerimine luurekeskusest PPA-sse ja kohe tagasi luurekeskusesse ei olnud õiguspärane, sest seda tehti näiliselt ja üksnes selleks, et tekitada talle võimalus saada politsei eripensioni. 

"Prokuratuuri hinnangul oli selles asjas kohtult õigusliku hinnangu küsimine vältimatu. Kohtueelses menetluses kogutud tõendid viitasid, et Heldna roteerimine tehti ainult talle varalise kasu loomiseks. Samuti viitasid tõendid, et Heldna ei soovinud üldse PPA- sse naasta. Riigiprokuratuur tutvub ringkonnakohtu otsuse õiguslike seisukohtadega ja otsustab seejärel, kas esitada riigikohtule kassatsioon või mitte," lausus Hüva.

Hüva lisas, et see menetlus on toonud ametnike roteerimisega seotud reeglitesse oluliselt rohkem selgust, näiteks on PPA praeguseks vaadanud üle ametnike roteerimisega seotud reeglid, mistõttu pole praegu kehtivate normide kohaselt selline asutuste vaheline edasi-tagasi kiirrotatsioon enam võimalik.

Maakohus mõistis märtsis Aivar Alavere, Eerik Heldna ja Elmar Vaheri neile etteheidetavates kuritegudes õigeks.

Prokuratuur heitis neile ette, et nad korraldasid Heldna näilise rotatsiooni PPA-sse, et võimaldada talle tulevikus politseipensioni saamine. Kohus leidis, et rotatsioon oli seaduspärane, sest selle eesmärgiks võis olla üksnes ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine. Tõendid ei kinnitanud, et Heldna ei kavatsenud tulevikus PPA-s töötada ega et käskkirjad oleksid olnud võltsitud, leidis maakohus.

Maakohus mõistis Alaverele õigusabikuludena välja 14 178 eurot, Heldnale 23 307 eurot ja Vaherile 19 839 eurot.

Heldna kasuks mõistis kohus välja alates 8. maist. 2023 kuni 7. maini. 2024 politsei- ja piirivalveametist kõrvaldamise ja avaliku võimu teostamise õiguse peatamise tõttu saamata jäänud netotöötasu 40 protsendi ulatuses ehk kogusummas 9314,80 eurot.