Merzil on Macroniga paremad suhted kui tema eelkäijal ning tegi ametisse astumise järel kohe visiidi Pariisi. Ka Prantsuse ametnikud lootsid varem, et Merzi juhtimisel paraneb kahe riigi vaheline läbisaamine.

Merz võõrustab seekord Macroni, kohtumine toimub Berliini äärelinnas asuvas villas. Merz ise on öelnud, et saab Macroniga hästi läbi ning see aitab neil teha head koostööd. Ka Saksa ja Prantsuse ametnikud leiavad, et kaks riiki saavad nüüd omavahel palju paremini läbi. 

Veebiväljaanne Politico toob aga välja, et vaatamata heale meeleolule on mitmed erimeelsused jäänud endiselt püsima. Komistuskive on palju, nende seas on nii kaubandus, energiapoliitika kui ka ühine hävituslennuki projekt.

"Üks peamisi erinevusi praeguse Saksa kantsleri ja tema eelkäija vahel on see , et Scholz mõistis, kui keeruline on lahendada peamisi Prantsuse-Saksa erimeelsusi. Ta (Scholz) ei tahtnud kulutada meeletus koguses energiat, et lahendada pea võimatut ülesannet," ütles üks välissuhetele keskendunud konservatiivne poliitik Politicole. 

Merz ja Macron jagavad samas ärisõbralikku maailmavaadet ning soovivad kärpida regulatsioone. Veel üks valdkond, kus ühisosa kasvab, on tuumaenergia. Saksa majandusminister Katharina Reiche andis mais mõista, et Berliin võib loobuda vastuseisust tuumaenergia liigitamisele taastuvenergiaallikaks. Merzi koalitsioonipartner SPD seda sammu siiski ei toeta. 

Ka rändepoliitika karmistamise osas valitseb üha suurem üksmeel. Peamised erimeelsused valitsevad  kaubanduses, samuti on julgeolekuküsimustes endiselt palju lahtiseid otsi. 

Veel üks erimeelsuste valdkond on EL-i kavandatav kaubandusleping Lõuna-Ameerika riikide ühendusega Mercosur. Saksamaa toetab lepingut, Prantsusmaa seda praegusel kujul ei toeta. 

"Ainus viis nende erimeelsuste ületamiseks on see, et sakslased lähenevad kaitseküsimustes prantslastele ja Prantsusmaa läheneb kaubanduses sakslastele," ütles Saksa CDU fraktsiooni liige Roland Theis. 

Eksperdid leiavad, et nii Macron kui Merz peavad võtmeküsimuste lahendamiseks tegema sisepoliitilisi järeleandmisi, see aga võib ärritada valijaid. 

"Kantsler ja president on dilemma ees. Nad peavad ohverdama asju sisepoliitikas, et teha edusamme välispoliitikas," ütles Prantsuse-Saksa suhete ekspert Jacob Ross. 

Mõlema liidri jaoks hakkab aga aeg otsa saama, kuna nad seisavad kodumaal silmitsi populistide survega. Parempopulistlik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) sai veebruarikuu föderaalvalimistel teise koha, saavutades parima tulemuse kõigist Saksamaa parempopulistlikest parteidest pärast teist maailmasõda. 

Prantsusmaa kõige populaarsem partei on samas Marine Le Peni juhitud Rahvuslik Kogu (RN). Lisaks toimuvad Prantsusmaal 2027. aastal presidendivalimised, parlament on killustunud ja riigi sisepoliitika muutub üha ebastabiilsemaks.