Seakasvataja sõnul tuleks katkukahtlusega proove uurida ka välismaa laboris
Viljandi vallas asuva Nurme farmi ligi 4500 kodusiga hukatakse eeloleval laupäeval, vahetult enne Aafrika seakatku peiteperioodi lõppu. Ja seda hoolimata sellest, et katku leiu järel võetud 30 lisaproovi osutusid negatiivseiks. Sigala pidaja Saimre Agro leiab, et sigade tapatalgute ärahoidmiseks tuleks katkukahtlusega proove uurida ka mõnes sõltumatus laboris välismaal.
Seakatku jõudmine Saimre Agro Nurme farmi sai kinnituse 29. juulil. Veterinaar- ja toiduameti osakonnajuhataja Olev Kalda ütles, et positiivseks osutunud proovi uuriti laboris koguni kolm korda. Mõni päev hiljem võeti samalt loomalt uus proov ja ka see oli, nagu Kalda ütleb, tugevalt positiivne.
"Me oleme leidnud sealt viiruspositiivse sea. See tähendab, et elus viirus farmis on olemas. Farmisisesed liikumised on toimunud ja viirus on levinud kindlasti farmis ka edasi ja suure tõenäosusega on ka nakatunud teised loomad," lausus Kalda.
Kuid Saimre Agro Grupi tegevjuhi Valmar Haava sõnul on kõik hilisemad, nädala jooksul võetud proovid olnud negatiivsed.
"Tänaseks päevaks on meil võetud farmist 25 pluss 5 proovi, mis on kõik osutunud negatiivseks," märkis ta.
Kuna hiljem võetud proovid seakatku ei kinnita, pöördus Valmar Haava veterinaar- ja toiduameti poole, et see telliks lisaanalüüsid ka mõnest sõltumatust laborist välismaal.
"Oleme saanud (ametilt) vastakaid vastuseid, kord, et saadame ja siis jälle ikkagi ei saada. Me ei kahtle Eesti labori analüüside tõelisuses, vaid me pigem tahame olla kindlad ja hoida ära seda nii-öelda suurt tapatalgut," ütles Haava.
"Amet ei ole sellest keeldunud, amet usaldab meie riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskust, mis on saanud akrediteeringu väga kõrgel tasemel. Euroopa referentslabor on selle tegevust ka hinnanud ja tegevuse nõuetekohaseks tunnistanud," ütles Kalda.
Seega kõik Nurme farmi sead hukatakse. Saimre esindaja Valmar Haava ei mõista, miks hukkamine toimub just eeloleval laupäeval, mis on vaid paar päeva enne seakatku peiteaja lõppu.
"Ettepanek on see, et hoida loomad karantiinis kuni peiteaja lõpuni. Sellisel juhul me saame olla ikkagi kindlad, et see viirus meie laudas ei ole," lausus Haava.
Toimetaja: Marko Tooming









