Euroopa Liidu esialgne ettepanek hõlmab igat tüüpi ettevõtete sõidukeid, alates sõiduautodest kuni raskeveokiteni.

"Üldine eesmärk ongi vähendada maanteetranspordisektoris süsinikuheidet ja kiirendada ettevõtjate sõidukiparkides üleminekut heiteta sõidukitele," sõnas kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringu osakonna juhataja Eva Killar.

Eesti pole ametlikku seisukohta idee osas veel kinnitanud. Kliimaministeerium plaanib seda valitsusega arutada septembri esimeses pooles. Ministeerium on algatuse osas aga skeptiline.

"Kliimaambitsioonid on niigi juba üsnagi kõrged ja et teha nüüd veel lisakohustusi etteruttavalt, et me näeme, et see peaks siiski jääma iga liikmesriigi enda otsustada," lausus Killar.

Muret on väljendanud ka mitmed ettevõtjad. Nende hinnangul on ebarealistlik nii kiires tempos autoparki välja vahetada.

"Me saame aru, et rohepöörde vajadus kui selline on vajalik ja me seda ei eita, kuid paraku on olukord selline, et nii radikaalset muudatust ja planeeritavat regulatsiooni läbisurumist ei saa toimuda kiirendatud korras. Pigem tuleks leida parem viis, et eesmärk saaks täidetud, kuid hetkel valitud reaalsust ignoreeriv suund annab vastupidise tulemuse," ütles autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu tegevjuht Meelis Telliskivi.

Näiteks tuleb arvestada, et nullheitega sõidukid nii-öelda tavasõidukitest tunduvalt kallimad.

"Kulude kasv võib kohati tekkida 60, 80 või võib-olla isegi 100 protsenti, sest osad nullheitmega sõidukid on kallimad kui tavasõidukid. Lisaks veel kohustus riigile või taristule selle nii-öelda spetsiaaltaristu väljaehitamiseks," sõnas Telliskivi.

Samuti tõi Telliskivi välja, et praegu ongi üheks suurimaks probleemiks puuduv taristu.

"Tänaon elektritaristu kaubikutele ja veoautodele väga madalas seisus, aga tegelikult direktiivis on mõeldud lisaks ka elektrisõidukitele ka vesiniksõidukeid ja võib-olla muud alternatiivset asja. Praegu praktika näitab, et vesiniku poolega ei ole veel ühtegi nii-öelda tanklat Eestis avatud, kui ollakse nii-öelda avamisel," lisas tegevjuht.

Eva Killar lisas, et tegelikult ei ole elektri veoautosid ka piisavalt kasutuses.

"Seal on meil selge turutõrge, kuna kasutajaid ei ole, siis ei ole ettevõtetel ärilist huvi neid arendada, sest ärimudelit pole. See on ülikallis, eriti kui on vaja rajada kuskile kaugesse piirkonda, kus puudub praegu elektriühendus. See vedamine on väga kulukas ja kui kasutajaid ei ole, siis on ka ebamõistlik," sõnas Killar.

Ka üldiselt on Eestis nullheitega sõidukite osakaal üks Euroopa väiksemaid. Killar näeb selle taga mitmeid põhjuseid.

"Meil on väga hajaasustatud piirkond. Elektriauto on selles mõttes huvitav, võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukiga, et ta on efektiivsem linnas, aga nii kui sa lähed maantee peale, siis tegelikult see kasutegur elektriauto vaates on väiksem. Lisaks võib muidugi välja tuua ka meie klimaatilised eripärad, et talvel on sõiduulatus lühem," lausus Killar.