Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28,6 protsenti, Keskerakonda 17,9 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus ei ole viimastel nädalatel märkimisväärselt muutunud. Nädalaga vahetasid reitingutabelis omavahel positsioonid teiseks tõusnud Keskerakond ja kolmandaks langenud EKRE, samas nende kahe erakonna toetus on praegu praktiliselt võrdne.

Esikolmikule järgnevad SDE (13 protsenti), Reformierakond (11 protsenti), Parempoolsed (6 protsenti) ning Eesti 200 (3,4 protsenti).

SDE toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 2,1 protsendipunkti võrra. Reformierakonna toetus langes nädalaga veel 1,2 ning on alates juuni keskpaigast langenud kokku 6,2 protsendipunkti võrra. Viimaste küsitlustulemuste põhjal on peaministripartei langenud reitingutabelis viiendaks ning neljandal kohal olevatest sotsidest jäädakse kahe protsendipunkti kaugusele. Reformierakonna toetus ei ole Norstati küsitlustes varem nii madalal tasemel olnud.

Need toetusnumbrid peegeldavad viimase nelja nädala erakondade keskmist toetust. Kui võtta aga konkreetselt viimase nädala toetusnumbrid, siis oli Reformierakonna toetus veel madalam ehk 10,1 protsenti (ka nädal enne seda oli see nädalaküsitluses 10,1 protsenti).

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles Postimehele, et kuigi Reformierakonna langus paistab tabelis silma, on nad tõenäoliselt oma täieliku madalpunkti saavutanud. 

"Viimased kolm nädalast tulemust on olnud stabiilselt napilt 10 protsendi kohal ning seega tundub, et see on üldjoontes ka see tase, kuhu erakond vähemalt hetkeks on peatunud," tõdes Mölder, kelle sõnul sama mustri jätkudes järgmine nädal enam suuremat kukkumist endaga kaasa ei too.

"Koos Eesti 200-ga, kelle toetus on samuti juba pikemat aega kriitilises seisus (hetkel 3,4 protsenti), juhitakse seega valitsust, mille reiting kahe erakonna peale kokku on nii Eesti kui ka maailma mastaabis harukordselt madal 14,4 protsenti," lisas Mölder.

Riigikogu opositsioonierakondi toetab 76,8 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole Norstati küsitluses varem kordagi nii madal olnud.

"Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa 33 kohta, EKRE ja Keskerakond mõlemad 19 kohta, sotsiaaldemokraadid 14 kohta, Reformierakond 11 kohta ning Parempoolsed 5 kohta, Eesti 200 riigikokku ei pääseks. Praegustel valitsuserakondadel oleks riigikogus seega 11 mandaati ning opositsioonierakondadel 90 mandaati," sõnas Mölder.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 30. juunist – 28. juulini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Tulemuste presenteerimisel on Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest.

Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/–1,74 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/–0,7 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.